Happy New Year!

Hugh Grant

Birth Name: Hugh John Mungo Grant
Height: 5' 11"
Sex: M
Nationality: British
Birth Date: September 9, 1960
Birth Place: London, England, UK
Profession: actor, writer, producer
Education: New College, Oxford University in Oxford, England (majored in Literature)
Relationship: Jemima Khan (British socialite; ex-wife of famous Pakistan cricket player Imran Khan; dating since summer 2004; split February 16, 2007), Elizabeth Hurley (actress, model; born on June 10, 1965; together 1986-2000)
Father: James (carpet salesman; artist)
Mother: Fynvola (teacher)
Brother: James (banker; older)
Hugh Grant's Trivia:
# Was drunk when he bought a painting of Elizabeth Taylor which made him $17.8 million in 2007.
# According to his DID YOU HEAR ABOUT THE MORGANS? co-star Sam Elliot, Hugh could talk himself out of any bad situation because he is so charming. (December 2009)
# Admitted that he gets so nervous about performing in big-budget movies, he has to see a psychiatrist. (December 2009)
# Now feels he is qualified to be a dad after getting plenty of practice helping with his nephews, nieces and godchildren. (November 2009)
# Says he can't get a girlfriend because of his golf obsession. He even gets up in the middle of the night to practice his swing. (November 2009)
# Said he felt so bad about his performances in movies that he wanted to die.
# Calls Sarah Jessica Parker - who he he worked with on new comedy film DID YOU HEAR ABOUT THE MORGANS? - everyday to tell her he loves Sex and the City.
# Kicked an unnamed paparazzo in the groin as he offered the star directions to find a cab after leaving New York's Waverly Inn restaurant with a friend. (June 2009)
# Is set to star alongside Sarah Jessica Parker in an as yet untitled romantic comedy written and directed by Marc Lawrence. (October 2008)
# Pulled out of his latest movie with long-time collaborator Richard Curtis - LOST FOR WORDS - after a reported dispute over the script, which was developed by Curtis' younger brother. (October 2008)
# Grant, Daniel Craig and Robbie Coltrane raised $37,000 when a kiss with the threesome was sold at a charity auction to raise money for The National Film and Television School. (June 17, 2008)
# Is to star opposite Zang Ziyi in LOST FOR WORDS, a romantic comedy that Susanne Bier will direct for Universal Pictures.
# Grant, his ex-girlfriend Liz Hurley, and her husband Arun Nayar Thursday won damages totaling $116,000 for invasion of privacy over photos taken of them while they were on holiday in a private resort in the Maldives. (May 15, 2008)
# In 2001 he purchased an Andy Warhol painting of Elizabeth Taylor for just under $4 million. He later sold it in 2007 for $23.5 million.
# Will not face charges over allegedly kicking a photographer and attacking him with baked beans - A spokeswoman for Britain's Crown Prosecution Service said there was insufficient evidence.(May 31, 2007)
# Has accepted undisclosed damages from the owner of the Daily Mail and Mail for articles published about his split from Jemima Khan. (April 28, 2007)
# Was the victim of a prank by TV journalist Cielke Sijben at the Dutch premiere of his latest film, MUSIC AND LYRICS. She leapt forward as he walked the red carpet at the Amsterdam Pathe and clamped a metal handcuff on his wrist, attaching herself to him. (February 24, 2007)
# Grant and girlfriend Jemima Khan have ended their relationship after nearly three years together. (February 17, 2007)
# Was too embarrassed at doing some dancing and singing scenes for MUSIC AND LYRICS that he had to get drunk to film them.
# Is taking a two year break from acting. (February 2007)
# Was left red-faced when he was accompanying girlfriend Jemima Khan to the relaunch of 60s clothing label Biba at London Fashion Week - he was held back by a catwalk assistant, who failed to recognize him. (September 21, 2006)
# Is said to be one of the victims of the illegal phone hacking in the UK done by journalist Clive Goodman. (August 15, 2006)
# Grant and his girlfriend Jemima Khan have launched legal action against Daily Mail newspaper over their article titled 'I never knew he was such a good actor' which he claims is false and defamatory. (June 7, 2006)
# Has bought a home in Chelsea worth $33 million with his girlfriend Jemima Khan. (May 4, 2006)
# Reportedly struck a photographer with a manila folder on the streets of New York City. (February 21, 2006)
# Claims he looks like a butch lesbian with short hair. (October 5, 2005)
# His feelings for ex-girlfriend Liz Hurley have been blamed for a rift in his relationship with Jemima Khan. (July 19, 2005)
# Was picked by Organizers of the Whitbread Book of the Year Award to join the panel of judges for the 2004 prize.
# Says his wax figure at Madame Tussaud's makes him look like 'Julie Andrews on heroin'.
# Says he likes the partying more than he does the acting when he makes a movie.
# Says he's lost interest in acting and is heading into retirement. (November 12, 2004)
# When he appeared in Oprah Winfrey's chat show, he mocked Julia Roberts literally big-mouthed, Branded Emma Thompson a real-life man and declared that Julianne Moore hates him. (2004)
# Has been teasing co-star Renee Zellweger about her weight gain for the role in BRIDGET JONES: THE EDGE OF REASON -- A source says, The minute he clapped eyes on Renee he hollered, 'My God, you're huge!' He's been carrying on with the fatty jibes ever since, but Renee laughs it off, saying at least she's supposed to be chunky.” (November 4, 2003)
# Played Emma Thompson's love interest in SENSE AND SENSIBILITY (1995) and her brother in LOVE ACTUALLY (2003).
# Grant has shelled out $3.2 million for Melksham Court, a new house in England located near ex-love Elizabeth Hurley's country mansion. (August 27, 2003)
# After years as a bachelor, Grant said he wants to take some time off from making movies to concentrate on his romantic life -- He said he also wants to take a break from acting because it's something he's never loved, even though it's made him famous and wealthy. (April 1, 2003)
# Grant has been added to the new edition of Who's Who – he is among about 1,000 newcomers who will grace the pages of the famous red book, which is dedicated to the rich, famous and successful. (January 13, 2003)
# Grant admitts whenever he'd get a laugh on stage, he'd start laughing himself because he was so delighted,” and says he never came across anyone with a worse problem until he met Sandra Bullock -- the two actors couldn't stop giggling while filming TWO WEEKS NOTICE together. (January 4, 2003)
# Staff on the set of Grant and Sandra Bullock's new film, TWO WEEKS NOTICE, have taken to poking fun at the reported romance between the pair -- the stars themselves have constantly denied they are anything else but colleagues. (November 21, 2002)
# He touts Sandra Bullock as the best actress he has ever worked with on a romantic comedy as both play in TWO WEEKS' NOTICE
# Voted fourth in the Orange 2001 Film Survey of Greatest British film actors.
# Says the haircut he had in ABOUT A BOY made him feel like a woman.
# Chosen by Empire magazine as one of the 100 Sexiest Stars in film history (#43). (1995)
# Was arrested for lewd conduct after cops found him with Divine Brown, a prostitute, in his car. He pleaded no contest and got a $1,180 fine and two years' probation. (1995)
# Features in the 1996 paperback Mug Shots that includes many other celebrities who've been arrested for one reason or another.
# Got his start by performing a British comedy sketch group, The Jockeys of Norfolk.
# On the set of MICKEY BLUE EYES, James Caan gave Hugh the nickname of Whippy, because Caan said he worried about everything like the little whippet dogs that get nervous and you got to put a sweater on them when they're cold.
# Opted not to do a nude scene in FOUR WEDDINGS AND A FUNERAL (1994) when a make up artist asked if he wanted definition painted on his body.
# PRIVILEGED (1982): Is an Oxford University student feature film, reputedly the first of its kind, with a very young Grant, in the leading role.
# On the international poster of NOTTING HILL, he wears a jacket, on the US poster just a sweater.
# Scenes in NINE MONTHS (1995) where Samuel (Grant) is arrested and photographed were cut from the film prior to release, following Grant's highly-publicized arrest for lewd conduct.
# The book that his character is reading as he sits on the park bench at the very end of the movie is Corelli's Mandolin by Louis de Bernières. (NOTTING HILL)
# The house in NOTTING HILL with the blue door where his character lives is real; it once belonged to NOTTING HILL screenwriter Richard Curtis (I).
# The 'movie within the movie' which he watches near the start of the movie is entitled GRAMERCY PARK is the film distribution company joint owned by NOTTING HILL's distributors, PolyGram and Universal Pictures. (NOTTING HILL)
# Turned down the role of Gilderoy Lockart in HARRY POTTER AND THE CHAMBER OF SECRETS (2002), the teacher of Defense against Dark arts.
# While making FOUR WEDDINGS AND A FUNERAL (1994), he thought the movie was awful.
# BRIDGET JONES'S DIARY (2001): While film-goers were eager to see Grant play a character opposite to his usual type-cast, it is ironic that original author Helen Fielding describes him, in real life, as being more like Daniel Cleaver, than any of his normal roles.
# Once attacked the paparazzi outside his house with an umbrella
# Directed some additional scenes for MICKEY BLUE-EYES
# Trade mark: Plummy English accent
# His production company is 'Simian Films'. so named by Elizabeth Hurley because she has said that he resembles an ape or a monkey.
# Was voted fourth in the Orange 2001 Film Survey of Greatest British film actors.
# Usually dubbed in French versions by actor Vincent Cassel
# Jay Leno told the London Independent that there are only 18 celebrities worth having on a chat show, one of them being Hugh Grant.
# Usually dubbed in French versions by actor Vincent Cassel.
# Has long wanted to make a film about his grandfather's real life escape from a prisoner of war camp during WWII.
# Long time loyal fan of Fulham Football Club (English Premier league soccer club), based at Craven Cottage, Fulham, London, England.
# Godfather of Damian Hurley, son of his ex-girlfriend Elizabeth Hurley.
# Turned down a place at the Courtauld Institute to do post graduate studies in Art History
# Used to play in a cricket team called 'Captain Scott'
# Had a skate accident when he was a teenager. Part of the bone in his elbow is still detached from the other bones and swims freely between the skin and his elbow.
# Piano teacher, when he was a child, was Andrew Lloyd Webber's mother.
# Fluent in French.
# Thomas Sangster is his cousin.
# His favorite artist is Patrick Rondat.
# Was paid $12,500,000 for TWO WEEKS NOTICE (2002)
# Was paid $7,500,000 for MICKEY BLUE EYES (1999)
# Was paid $7,500,000 for NOTTING HILL (1999)
# Was paid $100,000 for FOUR WEDDINGS AND A FUNERAL (1994)
# Also known as Hughie Grant
# Nominated for Best Performance by an Actor in a Motion Picture - Musical or Comedy at Golden Globe Awards for ABOUT A BOY (2003)
# Nominated for Best Performance by an Actor in a Motion Picture - Comedy/Musical at Golden Globe Awards for NOTTING HILL (2000)
# Nominated for Best Breakthrough Performance at MTV Movie Awards for FOUR WEDDINGS AND A FUNERAL (1995)

Johnny Depp

FACT FILE
Nimi: John Christopher Depp II
Sündinud: 9. juuni 1963 Owensboro, Kentucky
Pikkus: 5 jalga 10 tolli
Vanemad: isa John Depp, ema Betty Sue Depp
vend - Danny, õed - Christy & Debbie
Ekskallimad ja -sõbratarid: Sherilyn Fenn, Jennifer Gray, Juliette Lewis, Patricia Arquette, Winona Ryder, Kate Moss
Praegune elukaaslane: prantsuse lauljatar-näitlejatar Vanessa Paradis, tema kahe lapse ema
Lapsed: tütar Lily-Rose Melody (sünd. 27. mai 1999); poeg Jack (9. aprill 2002)
Tätoveeringud: paremal õlal - "Wino Forever" ja indiaanipealiku pea, poja nimi "Jack", lendav lind; vasakul õlal - süda, mille sees ema nimi Betty Sue, kolmnurk; "Brave'i" sümbol paremal küünarvarrel, kolm ristkülikut paremal nimetisõrmel, pealuu ja ristatud luud kirjaga "Death is Certain" paremal pahkluul, number3 vasakul käel, "Lily-Rose" tema südame kohal rinnal jne.
Harjumus: võtteperioodi lõppedes näppab "suveniirideks" filmirekvisiite
Fakt 1: Deppile kuulub Sunset Boulevardil asetsev 200-kohaline ööklubi "Viper's Room", mille ees traagilisel kombel leidis oma lõpu teine andekas noor näitleja River Phoenix. Viidates Johnny varsemale narkolembusele, pidasid paljud toimunus süüdi ka Deppi ning talle saadeti mitmeid ähvarduskirju, mis ajendas näitlejat enesekaitseks ja kindlusetunde saavutamiseks ostma relva.
Fakt 2: lapsepõlvest peale kardab kloune
Kommentaar: "Seks ei ole maailma tähtsaim asi. Mind on peetud mingiks seksihulluks. Ei mõista, kust nad selle võtnud on? Olen seksuaalses plaanis samasugune kui kõik teisedki."
Autogrammiaadress: Johnnyl ei ole ametlikku fänniaadressi, kuid autogrammisoove võib saata tema agendi aadressil:
Johnny Depp
c/o Tracey Jacobs
United Talent Agency
9560 Wilshire Blvd.
#516Beverly Hills,
CA 90212
USA
Hollywoodi ühel omapärasemal ja tunnustatumal näitlejal Johnny Deppil on õnnestunud see, millest pea kõik suuremad või väiksemad näitlejahakatised söandavad ainult unistada: ta on kindlustanud oma positsioone rollidega kunstiliselt küllaltki kõrgetasemelistes filmides, samas visalt keeldudes etteplaneeritud kassatükkidest.
Süütutest romantikutest pisisangareid ja enam kui veidravõitu karaktereid kehastanud näitleja ei võta kuulsust omaette väärtusena. "Mängiksin meelsasti filmis, mis toob sisse sadu miljoneid, kuid ma ei taha seda teha ainult finantssoosingu saavutamise nimel," on ta öelnud. Nii või teisiti, mängitud osade kõrval on Johnny Depp tuntud ka rollidest, mida ta vastu pole võtnud ning millega lõikasid loorbereid teised staarid - näiteks nimiosa "Chaplinis", mida mängis Robert Downey juunior, D'Artagnan "Kolmes musketäris", mille sai Charlie Sheen, Keanu Reevesi poolt hiljem mängitud rollid "Kiiruses" ja "Bram Stokeri Draculas", Brad Pittile kuulsust toonud "teeröövel" J.D. (pange tähele nimetähti!) road-movie's "Thelma & Louise" ning keskne roll "Sügislegendides", Tom Cruise'i vampiir Lestat "Intervjuus vampiirile", Christian Slateri gangsteribande ninamees "Kurjuse impeeriumis". Taolisi näiteid võib tuua veelgi.
John Christopher Depp II sündis 9. juunil 1963. aastal Kentucky osariigis Owensboros, kust tema pere kolis päikesepaistelisse Floridasse, Miramarisse, kui poiss oli seitsmene. Tema inseneriharidusega isa oli saanud ametikoha sealses linnavalitsuses. Ema, kellelt Johnny on muuhulgas pärinud imetluse Frank Sinatra loomingu vastu, töötas ettekandjana, peale selle lasus tema õlul majapidamine peres, kus kasvas neli last. Iseseisvus aitas emal toime tulla ka peale lahutust. Johnny ei ole kunagi tahtnud tunnistada, kui väga talle vanemate lahutus haiget tegi. Et aga perekonnaelu talle tähtis on, võis järeldada tema juba tollal avaldatud mõttest: "Vanemad läksid lahku, kui olin 15, ning ma jäin peamiselt oma õdede kasvatada. Ma ei suutnud leppida vanemate lahkuminekuga, kuid usun tõega, et tänases maailmas, kus abielupaarid iga viie minuti järel lahku lähevad, sünnib siiski ka üle 50 aasta koos püsivaid liite. See on nii kaunis ja uskumatu. Kui näen inimesi, kes pühitsevad oma kuld- või briljantpulma-aastapäeva, sooviksin neilt õppetunde võtta. Millalgi tahaksin minagi endale perekonda, lapsi ja kogu seda kodanlikku värki."
Pidevad kolimised, koduvahetused, aga ka vanaisa surm, kellega Depp veetis kogu oma lapsepõlve, jätsid tema psüühikasse negatiivse pitseri. Nii käiski ta koolis vastumeelselt ning erilise lõbususega silma ei paistnud. 12-aastaselt hakkas suitsetama ja alkoholi pruukima, 13-sena jäi vahele pisivargustega ja oli esimest korda seksuaalvahekorras. Vanemate lahutus aina süvendas nooruki niigi sünget loomust. 15-aastaselt hakkas tarbima uimasteid ja jättis trotsist kooli üldse pooleli.
Õnneks leidis ta peagi endale uue huviala ja hakkas tõsiselt tegelema muusikaga. Ema ostis talle odava elektrikitarri ja iseseisvalt mängimise selgeks saanud, alustas jämmimist ühes nn garaaziansamblis. Esinedes kohalikes baarides ja klubides, teenisid noored rokkarid oma esimesed honorarid, kuid sellest ei piisanud äraelamiseks. Seega tuli lisateenistust otsida mujalt.
Umbes samal ajal abiellus Johhny 25-aastase Lori Anne Allisoniga, kellest paari aasta möödudes juba lahutas. Vahepeal oli ta kolinud Los Angelesse, uskudes, et tema "suurepärasest kitarrimänguoskusest" piisab suurte plaadistuslepingute saamiseks. Paraku nii se ei läinud.
Lori kaasabil tutvus ta Nicolas Cage'iga, kes oli sedavõrd vaimustuses Deppi välimusest, pilgust ja maneeridest, et omakorda tutvustas teda oma agendile. Peagi sai tulevane seksisümbol oma esimese väikese rolli Wes Craveni õudusfilmis "Elm Streeti luupainaja". Esilinastusel end ekraanil nähes suutis Johnny vaevu iiveldust tagasi hoida, seetõttu eelistas ta hiljem mitte kunagi oma filme vaadata.
Esimese näitlejahonorari kulutas Depp mitte üksnes tubaka ja viina, vaid ka vajaliku näitlejakoolituse peale, tänu millele sai rolli Oliver Stone'i filmis "Platoon".
Deppile hakkas tulema teisigi pakkumisi, kuid tema täht hakkas särama alles noorsookuritegusid uuriva politseiniku Tom Hansoni rolliga teleseriaalis "21 Jump Street".
Uustulnukast püüti kohe vorpida järjekordset teismeliste iidolit, kuid Depp tõmbas tahtlikult taolistele plaanidele kriipsu peale ning nõustus peaosaga John Watersi filmis "Cry-Baby".
Vaatajate ja kriitikute kiidusõnu pälvis ta nimiosaga Tim Burtoni üllatushitis "Edward Käärikäsi", kus tema partneriks oli võluv Winona Ryder, kellest sai Deppi "ametlik" pruut kolmeks aastaks. Suure armastuse märgiks lasi oma õlale tätoveerida kirja "Winona Forever", millest tänaseks on järele jäänud "Wino Forever".
Ei ole näitlejat, keda poleks seostatud alkoholi või uimastisõltuvusega. Johnnyle oli raskeim periood 1990-ndate alguses, kui intelligentne ja küllaltki õrna loomusega näitleja maadles kasvava menu ja armutu showmaailmaga.
"Vahel on lausa väljakannatamatu olla avalikkuse keskpunktis, prozektorite ja kaamerate pidevas valgusvihus, kuid see on paraku üks osa sellest tööst. Näitlejad langevad lõksu, uskudes olevat maailma ainsamad solvatud ja raskeimates oludes elavad inimesed. Ma ei usu kübetki mingisse "piinatud kunstniku sündroomi". Kõigil inimestel on raskusi, kõik tunnevad end vahel väljakannatamatus olukorras olevat. Siis on targem lihtsalt elada ja raskustele vaatamata minna edasi, üle saada. Komistasin nooruses isegi selle otsa ja sattusin täbarasse seisu. Mul on oma deemonid, piisab vaid vajutada valele nupule..."
Depp võib tasakaalu kaotades olla jõhker, enesehävituslik või isegi ohtlik, nii ümbritsevaile inimestele kui esemetele. On teada juhtum, kui ta ühes hotelli luksnumbris "prussakat taga ajades" (J.D. hilisem seletus) uude usku keeras, mis läks talle maksma 10 tuhat dollarit või kui ta ägedusehoos tollase girlfriendi Kate Mossi armutult läbi kolkis. Mõne aasta eest Londonis ähvardas ta kaikaga vehkides restorani ette kogunenud paparazzosid, kes tahtsid temast ja lapseootel sõbratarist pilte teha.
Teatud moel enesehävituslikkust näitab Deppi puhul see, et näitlejana ei anna ta endale andeks ühtegi eksimust. Töönarkomaania, mis lõi kiilu tema ja Kate Mossi suhetele, ähvardas ka Johnny enda tervist. "Donnie Brasco" võtetel sõidutati ta otse võtteplatsilt haiglasse ägedate rinnavalude tõttu. Näitleja ise uskus saanud olevat südameataki, arstid nimetasid valude põhjuseks pigem üleväsimust ja stressi.
Johnny Deppi ja režissööri Tim Burtoni koostöö on alati toonud vaataja ette midagi erakordset. Roald Dahli klassikalise romaani "Charlie ja šokolaadivabrik" ekraniseering pole erandiks. Nii nagu meeste varasemate koostööde puhul, nii oli ka tolle loo keskmes Deppi mängitud veidrik, erakust šokolaaditööstur Willy Wonka, kes kuulutab välja võistluse, mille põhjal viis last võidab Kuldpileti, mis annab pääsme külastada Wonka šokolaadivabrikut, kuhu pole 15 aasta jooksul mitte kedagi sisse lubatud. Viie õnneliku seas on ka vaesest perekonnast pärit Charlie Bucket, keda mängib tõusev lapstäht Freddie Highmore, kellega Depp oli varem koos mänginud filmis "Avastades Eikunagimaad". Dahli raamatut, mis ilmus esmakordselt 1964. aastal ja mis on eesti keeldegi tõlgitud, on tänaseks müüdud enam kui 13 miljonit eksemplari 32 keeles. Ajalehe "Guardian" küsitluses jõudis see kõigi aegade populaarseimate lasteraamatute edetabelis kolmandale kohale, jäädes maha üksnes "Harry Potteri" lugudest ja "Sõrmuste isandast". Polnud siis mingi ime, et stuudio tahtis raamatu taaskord linale tuua. Eelmises, 1971. aasta versioonis, kehastas veidrikust šokolaadimagnaati Gene Wilder. Burton ei kartnud võrdlusi kahe ekraniseeringu vahel, sest ta ise ei pea ennast eelmise filmi fänniks. "Tundsin, et meil oli võimalus minna raamatule veelgi lähemale. "Charlie..." oli lugu, mida lugesin õige varakult. See oli üks esimesi raamatuid, mis kõnetas korraga nii lapsi kui nende vanemaid. Mulle meeldis Dahli kombinatsioon emotsioonidest, huumorist ja süngetest toonidest. Ta ei kartnud üheaegselt olla hirmutav ja lõbus." 
Kuuldavasti kaaluti Willy Wonka rolli muuhulgas Steve Martinit, Michael Keatonit, Jim Carreyt, Christopher Walkenit, Nicolas Cage'i ja Adam Sandlerit, ebatervet huvi rolli vastu näitas üles ka rokkar Marilyn Manson. Ent Burtoni puhul võis kõne alla tulla vaid Deppi kandidatuur, kellega see oli neil juba neljas linatöö. "Nii tore on jälle koos Johnnyga tööd teha. Näib, et iga korraga muutub koostöö aina paremaks."
Depp ei eita, et vana hea sõbra pakkumine polnud sugugi vastumeelt. "Olin meelitatud, kui Tim helistas. Kujutan Wonkat Howard Hughesi moodi erakuna, kes on end täielikult maailmast isoleerinud. Lisaks sellele on kuju aluseks minu lapsepõlveaegadest pärit telemängude juhid, kuulsused ja meelelahutajad, kellesarnaseid tänapäeval enam ei ole." Samas ei eita Depp, et Wonka kujus on nii mõndagi ka seitsmekümnendate glam-rocki tähtedest. "Suur osa tema garderoobist näib pärinevat otse rock’n’roll-tsirkusest." 
"Minule on töö Timiga nagu kojunaasmine," ütleb Depp 15 aasta eest alanud koostöö kohta. "Samal ajal kummitab kuklas hirm: ma ei taha teda alt vedada. Kui võtan ette uue tegelaskuju, siis tahan, et see erineks kõigest, mida varem teinud olen. Burton on üks neist vähestest, kelle kohta julgen öelda geenius. Üldiselt tarvitan seda sõna vägagi säästlikult."
Copyright © 2005 Ivar Kümnik

George Eads

Forth Worth, Texasest pärit George Coleman Eads III (sündinud 1. märts 1967) oli rahast lage, näljane ja iga hetk depressiooni langemas, kui ta tulutult ühelt castingult teise tormas. Näitlemisepisiku juba lapsepõlves saanud endisele müügiagendile ei tahetud ega tahetud ühtegi rolli anda.
Sõitmiskõlbmatuks muutunud autoloks konutas juba garaažinurgas ning noormees haudus enesetapuplaanegi, kuni äkki naeratas õnn. Siiski lühikeseks ajaks. Ta sai Aaron Spellingi seebika "Savannah" pilootseeriasse nurjatu peigmehe Travis Petersoni rolli, keda järgnevates seeriates enam elavate kirjas ei olnud. "See on mu ainus võimalus. Kama kõik, kui mul lurjust mängida tuleb, püüan anda oma parima," nägi George lahendust ja ta ei eksinud. Noormehe usinus ilmselt meeldis produtsentidele, ja küllap ka vaatajaile, sest mõne aja pärast kutsuti ta sarja tagasi, seekord Travise kaksikvenna Nick Corelli ossa. Ehkki "Savannah" jäi lühiajaliseks oopuseks, päästis see Eadsi kindlast näljasurmast.
Surm on suur osa George Eadsi elus. Tavalisel tööpäeval on tema jaoks muutunud lausa tavaks jalutada läbi vereloikude või teha lõikeid inimlihasse. Ja olgugi, et tegu pole päris vere või lihaga, on see ikkagi häiriv. Praegu saame George Eadsi näha Nick Stokesi rollis maailma ühes enim vaadatud Jerry Bruckheimeri menusarjas "C.S.I.: Crime Scene Investigations" ("C.S.I.: Kriminalistid"), millele nüüdseks on tehtud kaks spin-off sarja.
"Lõpuks ometi saan mängida täiskasvanut, kellel on ka midagi kõrvade vahel. Mulle meeldib kehastada meest, mitte lihtsalt mingit ilusat kutti, kes vaid plikasid taga ajab või poosetajat, kel iga asja kohta mõni tobe arvamus," arutleb näitleja oma rollist.
"See on töö, kus sa ei saa olla hellik või hirmunud. Minu tegelaskuju võtab kõike võib-olla kergelt, kuid tal peavad vahel lausa raudsed närvid olema. Selle elukutse inimesed tegelikus elus peavad astuma ruumidesse, kus seinad on verd täis pritsitud ja koletud roimad sooritatud. Osa meie lugudest on üsna kõledad, kui mõelda, et väga palju fakte on võetud tegelikkusest."
38aastane näitleja oli veidi närvis, kui ta nõustus võtma rolli uude sarja vahetult peale eelmise sarja "Grapevine" lõpetamist. "See oli kõigest kolm päeva pärast teadet sarja lõpetamise kohta. Ma ei olnud veel päris kindel, mida ma edasi tahan teha. CBS oli mu vastu nii kena, nii ei näinud ma midagi hullu selles, et läksin kohe lugemisele, kui nad mind kutsusid. Ja õnneks sattus olema hea tükk ja roll!"
"Istusin ooteruumis mitu tundi enne intervjuud, aga see pole kuigi ebatavaline. Mulle öeldi hiljem, et osalt seetõttu, et ma olin nii kannatlik ega nurisenud viivituste pärast, saingi rolli endale. Selles ametis ei tea sa kunagi, mis sulle uue tööotsa toob."
Lapsepõlves polnud Eadsil aimugi, et tema näitemängud sõpradega juhatavad ta kunagi päris karjäärile, ehkki see tõestas olevat hea treeninguväli.
"Meil ei olnud tollal videomänge või midagi seesugust, seega mängisime päevad otsa mingeid kujutlusmänge. Meil oli maja taga metsatukk, kus me poistega mängisime "Starsky ja Hutchi" või sõda. Me lohistasime madratseid maja seina äärde ja kujutlesime, et meid tulistatakse katuselt alla ning hüppasime nende peale. Ma tahtsin alati olla paha, et siis "mahalastuna" kõige dramaatilisemal moel surra."
Eads armastas telekat vaadata ja kinos käia, kuid ta oli arvamusel, et kõik näitlejad on sündinud Hollywoodis. Tal polnud aimugi, kuidas sinna pääseda. Belton High Schoolis oli ta suurepärane sportlane, kes paistis silma jalg- ja korvpallis. Ta isegi tegi kaasa mõnes koolinäidendis, kuid jalgpall oli tol ajal tema elu suurim kirg. "Mulle meeldis seista inimeste ees... võtta tõsine poos, öelda midagi vaimukat ja neid siis naerma ajada."
Alles kolled˛iaastail Texas Tech'is hakkas ta tõsisemalt mõtlema näitlejakarjääri peale. "Ma mainisin sellest ühel päeval emale, ja tema meelest oli see päris hea mõte. Olin just kooli lõpetamas, ning ta soovitas mul see korralikult lõpetada, et mul oleks igaks juhuks midagi tagavaraks."
Üleminek täielikule näitlemisele ei olnud kerge. Lühikest aega oli ta ametis keskkooli draamaõpetajana ning proovis kätt ka proovireisijana. Ent need ametid viisid teda unistusest ainult kaugemale.
"Pärast kolled˛i lõppu ei osanud ta leida ametit, mis teda õnnelikuks teeks," räägib tema ema Vivian Baker, kes oli muuseas kooli direktor. "Meie peres oli olnud õpetajaid ja advokaate, kuid seni mitte ühtegi näitlejat. George oli veidi hirmunud tundmatus kohas vette hüpates."
Kuid Eads võttis näitlemist tõsiselt ja hakkas seda kogu aeg õppima. Ta esines reklaamides ja käis telefilmide katsetel. Viimaks leidis ta endas julgust kolida Los Angelesse.
"Me olime üheaegselt õnnetud ja õnnelikud tema pärast," kõneleb tema õde Angela Tekell. "Keegi meist ei teadnud, mida oodata, kuid ta oli nii otsusekindel. Kui ta kodust lahkus, ei tundnud ta seal ees mitte kedagi ega teadnud ka, mis tal teha tuleb. Kuid lõpuks naeratas edu ka talle."
Tema esimene vedamine oli Aaron Spellingi seebisarjas "Savannah". Tema tegelaskuju Travis tapeti juba esimese seeria lõpus, kuid vaatajaile oli noormees meeldima hakanud ning produtsendid tõid ta sarja tagasi Travise kaksikvenna näol. Ehkki "Savannah" lõpetati juba esimese hooaja järel, oli George jõudnud endale juba nime teha. Muuhulgas kehastas ta külalisnäitlejana Greg Powellit menukas kitlisarjas "Kiirabihaigla".
"Meil on "Kriminalistides" väga palju tehnilist dialoogi, ning minu kogemus "Kiirabihaiglas" tuli sellele kasuks. Haiglaseriaaliski tuli mul pidevalt suust välja ajada igasuguseid meditsiinitermineid, samal ajal kui "tegin" patsientidega protseduure. Ma lahkusin sarjast kindlusega, et suudan edaspidi hakkama saada igasuguse rolliga."
Seriaalipausidel on Eads teinud kaasa ka mitmetes telefilmides. Eriti meeldis talle jalgpallifilm "Second String", kus tema partneriteks olid Jon Voight ja Gil Bellows. "See oli vahva jalgpallifilm, milles ma suure mõnuga mängisin vastikut tegelast. Näitlemine ja jalgpall koos, see oli justkui miksing minu minevikust ja olevikust."
Copyright © 2005 Ivar Kümnik

Jason Connery

FACT FILE
Nimi: Jason Connery
Sündinud: 11.jaanuar 1963
Sünnikoht: London
Tähemärk: Kaljukits
Juuksed: Blondid
Silmad: Helesinised
Pikkus: 6' Kaal: 180 lbs.
Haridus: Gordonstoun
Õed-vennad: kasuvend Stephan, kasuõde Giovanna
Elukoht: Fulham, London / Los Angeles
Perekonnaseis: abielus Mia Saraga
Lapsed: Dashiell Quinn (s.1997)
Lemmikloomad: koer Ollie
Eelmine amet: kelner
Meeldib: entusiasm
Ei meeldi: rasused juuksed, mustad küünealused
Jason Connery leiab, et elu kuulsa isa varjus on olnud talle suurepäraseks inspiratsiooniks eneseteostusel. Noormees katkestas isaga kõik finantssuhted 19aastaselt, et ise raha teenida. Ehkki poeg on populaarseks saanud omal jõul, tunneb meedia tema vastu huvi ikka vaid kuulsa isa tõttu.
"Ütlesin isale juba ammu, et vahel on üsna keeruline olla Sean Connery poeg. Ma tahan seista oma jalgadel, kuigi paljud inimesed peavad mind endiselt vaid James Bondi pojaks. Mu emalt küsitakse arvatavasti igavesti, mis tunne oli magada kuulsa superagendiga ja kas too ikka joob martiinit..."
Sean Connery oli pahviks löödud, kui tema ainus poeg Jason ta vanaisaks tegi. 3.juunil 1997 Los Angeleses sündinud Dashiell Quinn Connery põhjustas lühiajalise tummastumise ka noorele papale.
Dashiell kaalus sündides vaid kuus naela. Nime sai ta detektiivist kirjaniku Dashiell Hammetti järgi, kuna "emme on mõrvamüsteeriumide suur austaja", selgitas Mia Sara, Jasoni näitlejatarist naine. Põngerjas tuli ilmale nn sünnituskeskuses, mitte kliinikus, ja uhked vanemad said poisi juba mõni tund hiljem koju tuua.
Kui Jason Hispaaniasse isale helistas, korrutas too liigutatult: "That's great, boy, that's great..."
Jason ja Mia sättisid oma elu vastavalt Dashi nõuetele - kui Miat polnud kodus, kussutas beebit Jason. "Kui meie elus midagi kindlat on, siis on see meie poeg, kes saab meilt kogu hoole ja armastuse," kinnitas abielupaar üksmeelselt.
Jason Connery on õun pirnipuult. Isa - Sean Connery alias superagent 007- superstaar ja maailma seksikaim mees elavate seas; ema - austraalia-päritoluga Diane Cilento - on samuti näitlejatar.
Jason sündis Londonis 11.jaanuaril 1963, samal aastal, kui isa mängis oma esimeses Bondi-filmis "Doktor No" ja ema kandideeris parima naiskõrvalosatäitja Oscarile filmiga "Tom Jones". Abielupaari tihe töögraafik põhjustas pikki lahusolekuid ning lõpuks ka teineteisest võõrandumise.
Jason möönab, et tal pole sugugi alati olnud kerge olla Connery. "Nüüd, kui mul endal on poeg, olen vähem kohtumõistjaks oma vanematele." Jasoni isa ja ema läksid lahku, kui poiss oli kümnene ning enamuse kasvuaastatest veetis ta kinnistes internaatkoolides. "Me kohtusime kord aastas, kuid rääkisime telefonitsi iga nädal," meenutab Jason, kes on alati kontakteerunud mõlema vanemaga. Ema elab praegu taas Austraalias koos dramaturgi Anthony Shafferiga.
Millfieldi koolis oli Jason õnnetu, ja ta keelitas vanemaid teda sealt ära tooma. Hirmu ja õudust lisas koolivenna, kes ei suutnud koolis valitsenud türanniat vanemate õpilaste poolt välja kannatada, enesetapp. Jason viidi üle spartalikku Gordonstouni internaatkooli Šotimaal, samal aastal, kui sinna tuli õppima ka prints Edward. Muuseas, varem õppisid selles koolis ka printsid Charles ja Philip.
Gordonstounis õppis Jason inglise keelt ja kirjandust, ühines rannavalvega ning esines koolinäidendites. 17aastaselt lahkus Jason Gordonstounist, et hakata näitlejaks, veetes kaheksa kuud Bristoli Old Vic draamakoolis, mille järel astus Perthi Repertory Theatre'ga, kus ta kuue kuu jooksul osales kuues lavatükis. Jasoni tähetund saabus, kui ta võeti Michael Praedi asemele populaarsesse teleseriaali Robin Hoodist.
Sean Connery on hoolitsenud selle eest, et oma jõmpsikat mitte ära hellitada. "Isa on pärit generatsioonist, kes kõik ise oma tööga on saavutanud. Ta kasvas üles vaeses šoti peres, kus rõhutati, et tähtsaim elus on kõvasti tööd teha. Keegi ei saa võtta talt seda, mis kuulub nüüd talle," meenutas samuti töökuse poolest tuntud Jason. "Ja filosofeerides tagus ta mulle pähe, et olen ikka vaid väikemees. Inimesed arvavad ehk, et mul on hunnikute viisi pappi, kuna mu paps on väga jõukas, ent see pole nii. Kui ma koolist lahkusin, siis just majanduslikel põhjustel. Ma tean, et kui ma ütleks isale: Kuule, olen kitsikuses, saad sa mulle raha laenata? - ta annaks mulle pikemalt mõtlemata, kuid ma iial ei teinud seda."
"Minu lapsepõlv oli väga erinev teiste omast. Mitte et see olnuks parem või halvem, kuid mu vanemad olid kuulsused. Alles nüüd mõistan, et nad tegid seda, mida olukorra sunnil paremaks pidasid." Jason lisab, et enamus sellest, mis kirjutati tema näliselt vaenulikust suhtest Seaniga, oli puhas väljamõeldis.
"Juba varakult olin kui luubi all. Kõik jälgisid ja arutlesid, kas ma näen tulevikus välja samasugune kui mu isa või kas mul seetõttu on ka mingeid komplekse..."
Jasoni ja Mia viis kokku Sean Connery vana hea sõber Michael Caine. "Kohtusime välisvõtetel Venemaal, kus koos Michaeliga väntasime filmi "Bullet to Beijing"," meenutab Jason.
"Usun, et Michael ja Mia sättisid mulle "lõksu". Ma polnud Miast veel niimoodi mõelnud, kuna tal oli sel ajal keegi teine, nagu minulgi. Nii et midagi ei juhtunud enne, kui ta Venemaalt lahkus ja mina pidin veel jääma. Ta hakkas mulle helistama."
"Ma igatsesin ta järele," seletab Brooklynis sündinud Mia. "Käisin New Yorgis emal külas. Olime Greenwich Village'is, kui äkki hakkas sadama. Olime sunnitud tormama esimesest uksest sisse. Nii sattusime ühte antikvariaati. Ema küsis mu käest, milline Jason välja näeb. Olin just poes veidi ringi kolanud ning mu pilk jäi peatuma ühel raamitud fotol. Näib täitsa uskumatu, ent see oli Jasoni foto! Nii emale ütlesingi: vaata ise, selline ta ongi!"
Jason selgitab seda imetlusväärset kokkusattumust nõnda: "1986.aastal mängisin Itaalias koos Laura Antonelliga filmis "Veneetslanna". Laura oli lasknud ühest reklaamfotost kaks suurendust teha ning need ära raaminud. Ühe kinkis ta mulle, teise jättis endale. Viimane oli pärit tema New Yorgi korterist. Ilmselt siis, kui ta korteri maha müüs, sattuski foto antiigipoodi."
"Sellest hetkest tundsin, et Jason ja mina oleme teineteise jaoks loodud," resümeerib Mia, kes istutas sama mõtte ka Jasoni pähe.
Viimaks lahkus Jason Connery Venemaalt ja lendas Arizonasesse, kus Mial parajasti võtted käisid. Ta jäi sinna kümneks päevaks. Kui Jason lõpuks Mia kosis, said neist vähem kui nädalaga mees ja naine. See sündis 17.märtsil 1996.
"Me otsustasime mitte kellelegi öelda ja lihtsalt seda teha. Mu vanemad ei saa omavahel kuigi hästi läbi, samamoodi ka Mia omad. Kui oleksime nad kõik tseremooniale kutsunud, tulnuks meil kogu aeg tegelda sellega, et neid mitte teineteise ligi lasta," meenutab Connery-noorem. Pidulik sündmus toimus Las Vegases Küünlavalguse Laulatuskabelis, samas kohas kus laulatati 25 aastat varem Michael Caine ja tema naine Shakera.
Noorpaar elab nelja magamistoaga majas LA ühes vanemas rajoonis. Hollywoodi standardite järgi on maja keskmise suurusega. "See asub ainult 20 minuti tee kaugusel Beverly Hillsist, kuid siin on täiesti teine maailm, vaikne ja rahulik."
Abiellumise järel tegi Mia kaasa Jules Verne'i "20 000 ljööd vee all" uues televersioonis, taas koos Michael Caine'iga. Jason sai valmis nimiosaga kinofilmis "Macbeth", mida ka tema kuulus isa mängis 40 aastat tagasi BBC telelavastuses.
Mia Sara, keda paljud vaatajad teavad rollide järgi filmides "Legend", "Timecop" ja minisarjas "Queenie", elas aga sisse Vincent van Goghi vennanaise rolli maailmakuulsast maalikunstnikust pajatavas filmis.
Jason ja Sean otsivad käsikirja, milles nad saaksid koos mängida. Silmapiiril on üks projekt, milles noor Connery esitaks isa kangelast nooruspäevil. "Ehkki me pole kuigi sarnased, mäletan, et kui ma ühe lavarolli tarvis värvisin juuksed mustaks, tundus mulle vilksamisi peeglisse vaadates, nagu näeksin oma isa tuppa astumas..."
Näitlejapisikule lisaks on Jason Connery oma vanemailt pärinud armastuse Šotimaa vastu. Kuigi Sean ise elab juba aastaid Marbellas, valis poeg oma Inglismaa residentsiks maalapi üsna Šotimaa piiri ligidal Harvickis. "Isa oli liigutatud. Minu uus kodu on talle meeldivaks peatuspaigaks, kui ta siinmail golfi mängimas käib," nendib Jason.
P.S. Aastaid varjas Jason üht piinlikku saladust: ta jäi ilma rollist suurest kinorollist, kuna tema... munad said kõvasti viga. 1985.aastal tegi Connery mootorrattaga avarii, kukkudes kubemega vastu bensiinipaaki. Ta murdis pöidlaluu ja mõned ribid, kuid see oli tema "hargivahe", mille pärast oli tarvis meedikute abi. Sisemise verejooksuga munandikott oli paisunud juba greipfruiti suuruseks...
Näitleja sõidutati kiiremas korras Brightoni haiglasse ja riietati ümber naissanitari poolt, kes kutsus koheselt veel kaks kolleegi. Kui spetsialist saabus, teatas too, et vahetu intsisioon aitaks verel välja voolata, kuid mitte enne, kui ta saaks kohale kutsuda kümme med.tudengit haruldast testikulaarset verejooksu tunnistama...
"Ega teil ole midagi selle vastu, mister Connery?" küsis doktor. "Ei," oigas Jason. Nagu selgus, polnud sisselõiget vajagi teha ja munandid paranesid iseenesest. Ent Conneryl tuli selle vahejuhtumi tõttu ära öelda rollist filmis, mida finantseeris Michael Douglas. Kui viimane soovis teada keeldumise põhjust, häbenes Connery öelda..
Copyright © 2005 Ivar Kümnik

Kristin Davis

Sündinud: 23. veebruar 1965
Sünnikoht: Lõuna-Carolina osariik
Juuksed: pähkelpruunid
Ideaalmees: Pikk, tumedapäine, roheliste või pruunide silmadega noormees, kes armastaks (tema) koera ja tegeleks joogaga. Väidab, et on nüüdseks tüdinenud ideaalmeest otsimast. Tema kavalerideks on olnud muuhulgas David Duchovny, Reed Diamond ja Alec Baldwin.
Fakt 1: Kristinil on nõrkus vastata kõikidele väljakutsetele. Koolis õppis ta hästi, kuni hakkas vanemates klassides ohjeldamatult jooma. Et mässata vanemate vastu, kes teda alkoholivastaste loengutega ära tüütasid. 
Fakt 2: Hoolimata sellest, et ta juba lapsepõlvest peale kartis kõrgusi, tegeles skydivinguga. Ajakiri "Marie Claire" heitis talle kord väljakutse, väites, et Kristin ei julge hüpata 10 000 jala (umbes 3 kilomeetrit) kõrguselt. Kristin sooritas selle hulljulge tembu ja oleks äärepealt surma saanud - suurest hirmust unustas ta langevarju avada. Tänu instruktori operatiivsusele suudeti tragöödia ära hoida.
Fakt 3: "Melrose Place'i" võtteperioodil tuli tal kord pageda seriaali purjus fännide eest, kes teda tänaval kividega loopima hakkasid. Teatavasti oli Davise kehastatud Brooke Armstrong vastikult negatiivne tegelane.
Fakt 4: Osatäitmist "Seksis ja linnas" tuli Kristinil kaua aega varjata oma vanemate, eelkõige haige südamega vanaema Flossy eest. Kui tõde viimaks päevavalgele ujus, keelas ta neil vaatamast kõige vürtsikamaid seeriaid. Ema helistas tütrele pidevalt enne sarja iga uue osa näitamist, küsimaks, kas sel õhtul võib teleka lahti teha. Ajapikku hakkas Kristini isa kasutama teemasid, mis seriaalis käsitlemist leidsid, abimaterjalina oma ülikooli psühholoogialoengutel.
Hobid: Meeldib taimedega jännata. Õpingute aegu kolledzis töötas lillekaupluses. Tosina aasta eest oli Kristin joogaõpetaja ning pidas koos sõbrannaga väikest joogastuudiot. Veel praegugi harrastab ta tundideviisi lootose poosis istumist.
"Seksi ja linna" naisneliku vahest ehk korralikuim tüdruk Charlotte York unistas oma printsist ega läinud esmakohtingul kunagi suudlusest kaugemale. Kes aga võinuks arvata, et teda kehastanud Kristin Davis on veendunud feminist, kes armastab hästi süüa ja kellel on olnud tõsiseid alkoholiprobleeme?
Lõigates loorbereid "Seksi ja linna" kergelt pipardava njuujorklanna rolliga, on Kristin Davisil tulnud välja arendada uusi andeid, millest tähtsaim on... kiirkõnd. "Kui kõnnin keskpäeval New Yorgi Madison Avenuel eriti kärmelt, peatatakse mind ehk kümme korda kinni. Kui aga kõnnin aeglasemalt, lähen arvepidamisega juba sassi..." naerab Kristin.
Sügavas lõunas sündinud Kristin Davis on piltilus, peene kondi ja hoolitsetud välimusega noor kaasaegne naine, kel on pähkelpruunid paksud juuksed. Sellega õigupoolest piirdubki näitlejatari sarnasus menusarja Charlotte'iga.
Kristin Davis kasvas üles USA "piiblitsoonis" Lõuna-Carolina osariigis. Tema ema Dorothy töötas ülikoolis, kus pidas psühholoogiaprofessori ametit ka isa Keith. Kristinil on kolm poolõde isa eelmisest abielust ja need käivad suviti Kristinil külas. Peamiselt veetis Kristin üksiklapse elu, mistõttu temast on sirgunud üsna iseseisev neiu.
"Olen alati meelsasti omaette olnud, see sobib hästi ka minu praeguse eluga. Veedan palju aega üksi, kuna reisin, töötan ja teen paljusid asju paratamatult ikka üksi. Siiski ei saa ma väita, et mind üksindus kunagi ei piina."
Kristini vabameelsed vanemad ei soovinud, et nende tütar käiks mingis erakoolis, seda nn. poliitilistel kaalutustel.
"Lõunaosariikides soosivad paljud erakoolid üsna kahtlustäratavaid seisukohti, muuhulgas vohab nendes rassiline diskrimineerimine," seletab Davis ettevaatlikult, "ning mu ema ja isa ei soovinud olla mingil juhul taoliste asjade toetajaiks. Mina olin nendega selles ühel meelel."
Kooliaeg möödus Kristinil sugugi mitte eeskujulikult, nagu võiks eeldada Charlotte'i puhul, vaid õige metsikult. Seal sündis ja juhtus nii mõndagi.
"Paitüdruk olin ehk vaid teiste silmis. Tollal ma jõin väga palju, mis oli teatud viisil mässuline tegu, sest mu vanemad ei joonud üldse, ja tegin muidki hulle tempe. Alkoholi oli alati küllaldaselt saadaval ja me istusime õhtuteviisi kanged napsud nina all. Kolledziaeg aga oli veel pöörasem. Kokaiini või heroiini ei olnud ma eales isegi näinud enne, kui kodukandist lahkusin. Kodukandis ei olnud paljudel raha, kuid teisalt seal ei olnud gänge ega ka narkoprobleeme..."
Paljud ei teagi, et omal ajal oli näitlejataril alkoholiga tõsiseid probleeme. Viimasel ajal püüab Kristin vältida uuesti lõksu langemist ja seltskonnas olles rüüpab ainult jäävett.
"Paljud ei tea sellest midagi. USAs näib moes olevat avameelsed kõnelused oma sõltuvustest ja muudest isiklikest muredest, kuid see stiil ei sobi mulle. Samas ei püüa ma seda salata. Mõistsin, et alkoholipruukimine hakkas mõjutama minu karjääri ja sugugi mitte positiivselt. Näitlemine on oma kummalisel moel väga nõudlik ala. Tundidesse pidi jõudma kella kaheksaks hommikul, rühmata terve päeva, proove teha kogu õhtu, ja see kõik ei õnnestu, kui sul on pohmakas. Olin kogu elu soovinud saada näitlejaks, see oli eesmärk ja ainus asi, mis minu jaoks tähtsust omas. Seetõttu oli mul vaja alkoholist loobuda."
Ent joomisest lahtisaamine oli raske.
"Vahel olnuks nii mõnus juua õhtusöögil klaas punast veini, kuid see polnud riski väärt. Olen rahul oma eluga ja praeguse elukorraldusega. Miks peaksin selle kaotamisega riskima?"
Kristini esimene näitlejakogemus oli kahe repliigiga osa teatrilaval, kui ta oli vaid 10aastane, ent sellestki piskust sai ta "nakkuse".
"Oli maru viibida teatrimaailmas kõigi nende hullude ja andekate inimeste keskel!" hõiskab Davis tagantjärele.
Kui Kristin oli laps, viisid vanemad ta teatrisse New Yorgis, kus ta praegu poole aastast elab (ja veel hiljaaegu töötas, sest see oli ju "Seksi ja linna" tegevuspaik), teise poole veedab ta oma Los Angelese kodus.
Keskkooli järel astus ta Rutgersi ülikooli New Jerseys, kus muuhulgas on õppinud ka Calista "Ally McBeal" Flockhart. Ülikoolijärgsed aastad olid rasked: tuli asjatult oodata rolle ja läbimurret ning töötada ettekandjana. Stsenaristide streik New Yorgis 1980ndail aastail viis lõpuks selleni, et Kristin kolis Los Angelesse, mis osutus õigeks sammuks, kuna päike paistis seal sagedamini ja ka prooviesinemisi oli rohkem. L.A.-s sai Kristin Davis oma esimese püsirolli menuseriaalis "Melrose Place", milles ta kehastas ärahellitatud seltskonnakaunitari Brooke Armstrongi. Kui sarja üks tootjaid Darren Star alustas hiljem "Seksi ja linna" tootmist, meenus talle Kristin ning ta pakkus näitlejatarile algul Carrie osa, millest Davis eriliselt vaimustuses ei olnud.
"Stsenaariumi-Carrie meenutas liialt romaani-Carriet, kes suitsetas, ropendas, kärkis ja oli küüniline. Ma ei oleks eales sellise rolliga hakkama saanud."
Lõpuks sai Kristin endale Charlotte'i, naiivsena tunduva ilusa, armsa, üdini romantilise, kombeka ja alatihti pipardava kõrgklassi kunstivahendaja osa. Charlotte tundus olevat täielik vastaspoolus sarja kolme ülejäänud peakangelanna ultramoodsele meestelantimisele ja künismile. Sarja algusaegadel erines Charlotte'i tegelaskuju peaaegu täielikult ülejäänud kolmest naisvambist. Ajapikku aga muutusid needsamad kolm palju leebemaks, tundlikumaks ja siivsamateks, samal ajal kui Charlotte muutus julgemaks, vabameelsemaks, iga asja peale enam nina ei kirtsutanud ning julges ka krõbedate vandesõnaga seltskonnas lagedale tulla. Ainus, mis Davise kangelannal muutumatuna püsis, oli tema kõigutamatu usk tõelisesse armastusse.
Seriaalis viljeldi ohtralt pimekohtinguid ning näitlejatargi on eraelus paaril korral kasutanud sarjas "selgeks õpitud nõkse meeste leidmisel". Ehkki ta ei kiirusta abiellu astuma, mõtiskleb ta vahel lastest. Seni on tema kaaslasteks koerad.

Copyright © 2005 Ivar Kümnik

Julian McMahon

FACT FILE
Nimi: Julian Dana William McMahon
Sündinud: 27.juulil 1968 Sydney, New South Wales, Austraalia
Elukoht: Hollywood Hills Pikkus: 188 cm
Kaal: 85 kg
Juuksed: pruunid
Silmad: sinised
Vanemad: Austraalia eks-peaminister William McMahon ja leedi Sonia McMahon
Haridus: õppis ühe aasta Sydney ülikoolis õigusteadust
Perekonnaseis: hetkel vaba ja vallaline, kaks korda lahutatud
Lapsed: tütar Madison
Eks-kallimad: Georgia Parker, Melissa Cornell
Eks-naised: Danni Minogue ja Brooke Burns
Hobid: armastab pesa-, jalg- ja korvpalli; kogub klassikalisi raamatuid
Fakt: 1987. aastal oleks autoõnnetuses äärepealt eluga hüvasti jätnud. Avarii toimus nii kähku ning ta pea lendas vastu tuuleklaasi. Vaid imekombel ei jäänud ta silmast ilma. Praegugi võib tema kulmu all märgata väikest armi.
Mõned aastad tagasi spekuleeriti tüütavalt palju versiooni, et Julian McMahonist võiks saada Pierce Brosnani järel uus James Bond. Siiski oli juba siis üsna ebatõenäoline, et mõnest austraallasest saab kunagi Briti luureteenistuse superagent. Filmisarja loojad on seniajani hoidnud kinni põhimõttest, et Bondi tohib mängida ainult keegi saareriigist. "Muidugi oleks tore, kui minust Bond saab. Kasvasin üles 007-sarja vaadates ja ma armastasin seda, nagu tüdrukud armastavad Barbie-nukke."
Varajasest noorusest peale vaid prominentsete tegelastega suhelnud Julian McMahon lahkus ühel heal päeval kodust, et endalt "maha raputada" rikaste ja kuulsate vanemate võsukese "hüvedekoorem" ja ning leida ise oma tee. Seni oli ta harjunud elama teenijate ja majapidajannaga suursugustes häärberites ning saama kõik mida tahtis. Lapsepõlvest peale mäletas Julian tolle hetkeni vaid ühte "tragöödiat" - see oli siis, kui ema võttis poisilt ära tema kalli kaisukaru ega lubanud tal pöialt imeda. Niisiis otsustas ta omapäi elama hakata ja... nägi nälga ja viletsust Itaalias. 
"Mul oli kõrini vanemate kulul elamisest ning seepärast sõitsin Milanosse proovimaks, kas saan end ise elatada. Kuid mul ei olnud vähimatki õnne ja ligi neli kuud valdas mind sügav depressioon. Magasin teki sees kössi tõmbunult kiriku treppidel, hommiku-, lõuna- ja õhtusöögiks pugisin üksnes pastat ning kandsin iga päev samu riideid."
Julian Dana William McMahon sündis 27. juulil 1968. aastal Sydneys kolmelapselise pere teisena. Et tema isa oli 1970ndatel Austraalia peaminister, oli Juliani pere pidevalt avalikkuse luubi all ja kahtlemata on see talle hilisemas elus karastumiseks vaid kasuks tulnud.
Keskkooli järel asus ta algselt õppima õigusteadust Sydney ülikoolis, kuid tüdines sellest juba aasta möödudes ning alustas karjääri modellina. "Mu noorema õe tuttav pakkus modellitööd ja ma nõustusin pikemalt mõtlemata, sest mulle meeldis ringi rännata." Juliani fotod ilmusid firmade "Pepsi-Cola" ja "Levi's" suurtel reklaamplakatitel. 1987. aastal asus ta fotomodellina reisima mööda maailma: Los Angeles, New York, Milaano, Pariis, Rooma on vaid mõned kohad, kuhu tema rahvusvaheline modellikarjäär "paiskas".
Tol ajal leidis Julian ka oma esimese armastuse, John Cornelli tütre Melissa. Paraku läksid nad õige pea lahku. Noormees oli väga löödud, kuid ta armastas siiski rohkem oma vabadust ja tundis, et polnudki veel küps tõsisemateks suheteks. "Melissaga kohtudes oli see iha ja armastus esimesest hetkest. Ta oli ilus tüdruk: brünett, sale, intelligentne ja hea iseloomuga. Ta oli mu esimene armastus ja me elasime koos kaks ja pool aastat. Kuid siis tuli mul leppida, et meie armastus otsa sai. See oli küll meie ühine tähelepanek ja me otsustasime sõpradena lahku minna, kuid mina tundsin, et olen veel liiga noor, et end siduda. Ma vajasin aega enda jaoks, tahtsin olla vaba ja ma tundsin, et see on ainus parim asi mu elus. Suhetes peab alati mõtlema teise inimese, nagu ka enda peale ja see on eriti raske, kui sa ise alles otsid oma õiget kohta elus."
Modellinduse järel otsustas McMahon näitlejaks hakata, ehkki vanemad soovinuks poega näha pigem poliitiku või juristina. Julian tunneb heameelt, et praeguseks on ema oma suhtumist muutnud: "Emale meeldib "Nip/tuck" väga, ta on mul isegi võtteplatsil külas käinud."
Peale lühiajalist visiiti austraalia seebiooperis "The Power, the Passion" kutsuti Julian Benito Lucini rolli telesarjas "Kodus ja võõrsil", mille võtetel kohtus ka oma esimese naise Danni Minogue'ga.
Hiljem esines ta "Kodus ja võõrsil" muusikaliversioonis Inglise lavadel ning näidendis "Armastuskirjad" Sydney ja Melbourne'i teatrites.
Peale keskset osa mängufilmis "Exchange Lifeguards" sõitis ta Los Angelesse tele- ja kinorolle jahtima. 1992. aastal võeti ta Ian Raini rolli NBC päevaseriaali "Teine maailm", tehes samal ajal kaasa ka filmides "Women in Control" ja "Magenta".
Julian ja Danni abiellusid suure meediakära saatel 1994. aastal Melbourne'is, kuid läksid lahku 1997, kui Dannile avanes võimalus oma kuulsa vanema õe Kylie eeskujul Londonis lauljakarjääri alustada, samal ajal kui Julian New Yorki kolis, kus too omakorda püüdis sisse süüa sealsesse filmimaailma.
1999. aastal abiellus Julian endise "Baywatchi" kaunitari Brooke Burnsiga, kellega tal on tütar Madison. Tänaseks on seegi abielu lõppenud, kuid suhted Brooke'iga on jäänud sõbralikeks.
Peagi mõistis Julian, et kui ta soovib saavutada edu Ameerika filmiäris, peab ta olema suuteline veenvalt kujutama ameeriklast, seega ei tohi tal olla mingit jubedat austraalia aktsenti. "Ameerikasse tulles olin ikka veel austraallane, keegi ei saanud mu jutust sõnagi aru! Kui saad Hollywoodis tuntuks mõne suure filmi kaudu, nagu Nicole Kidman või Russell Crowe, ei ole hiljem enam oluline, kuidas sa räägid. Minul tuli end aga kõigepealt tõestada."
FBI agendi John Granti rollile thrillerisarjas "Portreteerija" "komistas" McMahon täiesti juhuslikult. "Ma seisin castingute saali ukse taga hommikul, kui neil oli just lõppenud näitlejaproovid. Keegi ametnikest pakkus mulle lugeda stsenaariumit ning ütles, et ma võiksin samuti kandideerida, ma näivat ideaalne selles rollis," meenutab McMahon. "Seejärel viis ta mind produtsentide jutule ning mõne päeva möödudes oligi roll minu. See oli uskumatu vedamine!"
Seriaal kestis neli hooaega ning kui see ootamatult lõpetati, polnud Julianil tööpakkumistest enam puudust. Ta tegi kaasa populaarses noortesarjas "Võluvägi" seksika deemon-politseiniku Cole Turnerina. Siis tuli juba kirurgisari "Nip/tuck".
"Kui mulle pakuti doktor Christian Troy rolli, tuli mul ausalt öeldes vastikustunne peale. Ma vihkan nõelu, pelgan arste ega suuda ühtegi operatsiooni pealt vaadata. Aga selleks, et rolli sisse elada, tuli mul arstisaateid ja operatsioone jälgida. See tuimestas mu närve piisavalt."
Sarjas tehtavad operatsioonid näivad realistlikud. "Me ei lõika tegelikult ju inimesi. Skalpell on muidugi päris ja tehisnahka lõigates on küllaltki tõene tunne. "Naha" alla pannakse kana- või veiseliha nii, et lõigates verd ja löga pritsiks nagu pärisopil." Julian on lisanud, et tal võttis päris tükk aega, et jälle kanaliha sööma hakata.
Julian ei põlgaks "kohendusi" ega keelaks ka oma sõbrataril end lõigata, samas meeldib talle mõte individuaalsest ilust: miks peaks kõik standardsed olema, väikesed iluvead lisavad ju omapära. Siiski ei välista ta ka ise kunagi ilukirurgi teenuste kasutamist: "Mõnikord on inimestel tarve end lihtsalt hästi tunda. Samas, kui inimene aktsepteerib ennast sellisena nagu ta on, näitab see tema tugevust. Mu isal olid näiteks tohutu suured kõrvad ja teda ei häirinud see üldse."
Julian McMahon on hetkel vaba ja väidetavalt vallaline, kuid ta pole välistanud uuesti abiellumist. Uus seriaal on talle toonud tohutult populaarsust ja muidugi ka palju uusi šansse naistega.
Kui "Kodus ja võõrsil" järel sai Julian McMahonist populaarne telestaar Austraalias ja Inglismaal, siis "Profileerija" tegi tema näo laiemalt tuntuks Ameerikas. Rollid menusarjades "Võluvägi" ja "Nip/tuck" on näitlejale toonud kuulsuse juba kõikjal maailmas.
Copyright © 2007 Ivar Kümnik

Tarzan

Märksa varem kui tänased superkangelased Batman, Superman, Spiderman, Terminaator jne üldse väljagi mõeldi, loeti kapsaks Edgar Rice Burroughsi (1875 - 1950) jutustused ahvinimesest Tarzanist. Poisikesed, kes kinoekraanil esimesi helifilme džunglikuningast nägid, püüdsid matkida Tarzani kuulsat hüüdu. Armunud noormehed lõid tütarlapse ees seistes rusika vastu rinda ning mörisesid: "Mina... Tarzan... sina... Jane."
1912. aastal nägi jutuvihiku "All-Story Magazine" lehekülgedel trükivalgust John Clayton, kaheksas lord Greystoke, kes saatuse tahtel kasvas üles Aafrikas ahvide seltsis ning keda tema karvased sõbrad kutsusid Tarzaniks (ahvide keeles tähendavat see valget nahka). Chicagost pärit tagasihoidliku raamatupidaja Edgar Rice Burroughsi esimene raamat "Ahvide Tarzan" ("Tarzan of the Apes") lõppes sellega, et sinivereline metslane jätab maha armastatud Jane Potteri, Ameerika teadlase tütre ning pöördub tagasi džunglisse, kus teda rohkem vajatakse, lausudes: "Ma sündisin seal. Mu ema oli ahv ja tema mulle sellest, kuidas ma džunglisse sattusin, palju rääkida ei saanud. Oma isast ei tea ma aga midagi."
Lugejate tormiline reageering ning tohutu menu sundisid Burroughsi Tarzanit 1915. aastal tagasi tooma. "Tarzani tagasitulekus" ("The Return of Tarzan") lasi autor kangelasel Jane'iga abielluda ning naise Aafrikasse viia, kus loomuliku järjena sündis "Tarzani poeg" (1917, "The Son of Tarzan").
Ühtekokku kirjutas Burroughs Tarzanist 24 raamatut (nende seas: "Tarzan ja Opari kalliskivid", "Tarzan ja sipelginimesed", "Tarzan Maa südames", "Tarzan ja leopardinimesed", "Tarzan ja hüljatud"), mille eksootika vastas ameeriklaste ja eurooplaste tolleaegsele ettekujutusele džunglist, ehkki autor ise polnud džunglit kordagi näinud ega seal käinud. Tüüpilise kollase kirjanduse esindajana ei teadnud Burroughs suurt midagi Aafrikast (näiteks võitleb Tarzan tiigriga, keda esineb vaid Aasias jne), veel vähem aristokraatiast, ent vaatamata arvukatele vigadele tegi see tegelaskuju kirjaniku lühikese ajaga rikkaks meheks. Tema romaane on tõlgitud pea kõikidesse maailma keeltesse. Tarzanil õnnestus saada üheks vähestest fiktiivsetest kangelastest, kelle järgi anti nimi linnale (Tarzana California osariigis).
Esimene Tarzani-film valmis 1918. aastal. Üldiselt peetakse esimeseks Tarzani kehastajaks Elmo Lincolni, kuid ei maksa unustada, et "Ahvide Tarzani" esimeses pooles mängis Tarzanit lapsena 12aastane Gordon Griffith. Filmi ajalugu uurides selgub, et enne Lincolni valiti nimiosaliseks hoopiski New Yorgi muusik ja vodevillinäitleja Winslow Wilson, kes aga enne võtete algust sõjaväkke värvati. Lincolni kõrval mängis Jane'i Enid Markey. Elmo Lincoln esines Tarzanina veel kahes linateoses ("Tarzani armulugu",1918 ja "Tarzani seiklused",1921), siis läks teatepulk üle Gene Pollarile ("Tarzani kättemaks",1920), kellelt omakorda juba P. Dempsey Tablerile ("Tarzani poeg",1920). Neljas tummfilmi-Tarzan James H. Pierce ("Tarzan ja Kuldne lõvi",1927) ei olnud meelepärane kinopublikule, kelle hinnangul ei väärinud mees isegi mitte võrdlust oma eelkäijatega, küll aga suutis ära võluda kirjaniku tütre Joani ning temast sai Burroughsi väimees. Ainsaks jäänud Tarzani-filmi järel tegi Pierce 1932-1934 koos naisega 364 veerandtunnist raadiokuuldemängu džunglikuninga teemadel.
Kõige tuntumaks Tarzani osatäitjaks sai 190 cm pikkune ja viie olümpiakullaga ujuja Johnny Weissmuller, kelle osalusel vändati aastail 1932-1948 12 täispikka linateost. Tarzani kaaslaseks, kõige seksikamaks Jane'iks sai Mia Farrow' ema Maureen O'Sullivan. Konkureerivad filmistuudiod tõid samaaegselt lagedale oma Tarzanid - Buster Crabbe ja Herman Brixi, kuid Weissmulleri ametlikuks järglaseks peetakse siiski Lex Barkerit, hilisemat Old Shatterhandi kehastajat meiegi lugejatele tuntud Karl May Winnetou-lugude ekraniseeringutes. Barkeri järel jooksid niudevööga ürgmetsas ringi Gordon Scott, Jock Mahoney, Mike Henry, Denny Miller jt.
1960ndate lõpul ilmus Tarzan teleekraanidele Ron Elyga peaosas. Viimase veerandsajandi jooksul tehti veel mõned kinovariandid (lisaks multiseriaalidele) omaaegsest superkangelasest, mainimist väärib ehk vaid Hugh Hudsoni poolt 1984. aastal lavastatud "Greystoke: Legend Tarzanist, ahvide kuningast" Christopher Lambertiga nimiosas. Too versioon on ehk kõige lähedasem originaalile, st raamatule.
1990ndate aastate teisel poolel toodi väikesele ekraanile kaks seriaali, millel oli õige vähe seost nii varasemate filmide kui raamatutega: nö ökoloogise-Tarzaniga (1991, peaosas heledapäine Wolf Larson) ja sootuks tänapäevasema Hollywoodi temaatikaga (saurused, nõiad, vampiirid, must maagia jne) sari Tarzani eepilistest seiklustest (1996, peaosas Joe Lara). Mõlemad sarjad on jooksnud ka meie telekanalitel.
Burroughs ise põlgas kõiki ekraaniversioone, sest kirjaniku arvates tehti tema kõnelevast metsikust kangelasest vaid möirgav tolgus.
Mis puutub Tarzani kuulsasse huilgesse, siis pärineb see juba 1932. aastast, mida on hiljem kopeeritud igasse uude filmi või seriaali. Väidetavasti mängiti see kokku Johnny Weissmulleri tagurpidi joodeldusest, millele lisati kaameli karjet, koera urinat, viiuli g-keele vingumist ja öökullihuiget.

Kui kõik läheb hästi, ilmub Tarzan peagi jälle suurele ekraanile, kuna kaasajastatud džunglistoori kallal töötavad Hollywoodis jälle mitmed stsenaristid, nende seas muuhulgas "Charlie inglitele" stsenaariumi kirjutanud John August. Suure eelarvega linateos tulevat oma loomult päris lähedane Edgar Rice Burroughsi poolt loodud algmaterjalile. Filmi produtsent on lubanud, et uus džunglikuningas saab olema väga metsik ja elajalik, justkui "X-meeste" Wolverine, ainult ilma küünisteta. Eks näis.

Copyright © 2005 Ivar Kümnik

David Suchet

"Hercule Poirot's on midagi sellist, mis tõmbab erinevaid põlvkondi. Olen saanud kirju nii väikestelt tüdrukutelt Jaapanist kui üheksakümnestelt vanakestelt Ameerikast. Usun, et neid kõiki võlub nii Poirot' persoon kui Agatha Christie võrratu kirjutamisstiil. Juba neid raamatuid lugedes, avastasin, et olen välimuselt väga Poirot' moodi. Minu pea on juba loomult munakujuline, vaja vaid panna padi kõhule ja vurrud ette kleepida," kõneleb David Suchet.
Inglise näitleja David Suchet on sündinud 2. mail 1946. aastal Londonis. Tema vanem vend on telekanali ITN hinnatud uudistetoimetaja, noorem vend aga töötab reklaamiagentuuris Saatchi & Saatchi direktorina. Suchet on saanud tüüpilise inglise kasvatuse, ehkki tunnebki end rohkem mandriinimese kui saare-britina.
"Siiski arvan, et isal on olnud suur mõju minu elus. Ta oli Inglismaa hinnatumaid kirurge, kellele minu näitlejaameti valik valmistas suure pettumuse. Seepärast ehk otsingi alateadlikult isa heaskiitu, pühendades end igasse uude rolli äärmise põhjalikkusega."
Üks David Suchet' tipprollidest on kahtlemata Hercule Poirot, Agatha Christie poolt loodud eriskummaline detektiiv.
"Otsustasin olla võimalikult lähedane raamatu-Poirot'le ja püüdsin tema kentsaka karakteri tagant näidata ka inimlikkust. Ta on küll suur enesega rahulolev egoist, kellena teda paljud kindlasti näevad, kuid kelle välispinna alt leidub palju muudki."
"Peter Ustinovi mängitud Poirot avaldas mulle suurt muljet. Õigupoolest mängisin koos temaga ühes tema Poirot-filmis kaua enne seda, kui sain lõpuks ise Poirot'ks. See oli telefilm "Õhtusöök kolmeteistkümnele" (1985), milles kehastasin Scotland Yardi politseiinspektor Jappi. Terve filmi aja ma muudkui järasin midagi, igas stseenis oli mul midagi hammaste vahel. Võtete aegu sõbrunesin Ustinoviga ja muuhulgas vestlesin temaga tihti sellest, kuidas ta rolliks ette valmistus. Justkui näinuks ma juba tollal ette, et saatus kunagi sellesama rolli ka mulle pakub..."
Suchet on öelnud, et mida kauem ta Poirot'd mängis, seda lähedasemaks see tegelaskuju talle sai.
"Vahel valdas mind tunne, nagu oleksin Poirot'ga abielus. Meil oli ideaalne klapp ja ma armastasin teda piiritult. Tundsin, et võiksin seda rolli elu lõpuni mängida. Olen aga siiski professionaalne näitleja ja Poirot on vaid üks osa minu tööst. Võteteks kulub umbes neli kuud ja ülejäänud osa aastast tegelen muude töödega."
Näitleja sõnutsi oli kõige raskem võtteperioodi algus. Ligi kaks kuud enne uut hooaega tuli tal Poirot iseendast "üles otsida".
"Meil on erinevad liigutused, kõnemaneer ja hääl. Vaatasin alati enne võtteid vanu seeriaid ning püüdsin teda meelde tuletada. Olles ta juba leidnud, tundsin end tema kingades suurepäraselt."
Suchet on karakternäitleja ning tema rollide nimekiri on pikk ja aukartustäratav. Teatrilavadel on ta mänginud klassikalisi rolle Shakespeare'ist Tšehhovini ning tema tele- ja kinokarjäär hõlmab enam kui 60 osatäitmist. Enamus neist on vaatajaile ehk jäänud märkamatuks, kuna mees oskab end osavalt rolli taha ära peita.
"Mind huvitab enim tegelaskuju loomus, kuna selle kaudu õpin tundma nii ennast kui teisi inimesi. Vahel võib stsenaarium ollagi kehvapoolne, kui aga roll on piisavalt põnev."
Paljud Suchet' loodud tegelaskujudest on olnud inimesed väljaspool oma loomulikku keskkonda, autsaiderid, kes võitlevad millegi nimel. Poirot'gi on natside eest Inglismaale põgenenud belglane, kes kompenseerib emigrandi tunnet demonstreerimisega, et on briti politseist nutikam.
Lisaks Poirot'-sarjale oleme David Suchet'd näinud meie telekanalitel ka sootuks teistsugustes rollides. Näiteks actionis "Kriitiline otsus" (1996), psühholoogilises kriminaalfilmis "Täiuslik mõrv" (1998) ning komöödiafilmis "Hull äiapapa" (2003). Suchet'd võis näha ka mõrvarühma juhtivinspektori David Bornina krimisarjas "Inimjaht" (2001) ja pangahärra Augustus Melmottena BBC draamaseriaalis "Teine maailm" (2002). Teatrirollide eest nii Royal Shakespeare Company, Londoni West Endi kui Broadway lavadel on mees pälvinud rohkeid kiidusõnu ja teatriauhindu. Ülemöödunud aastast võib David Suchet koos oma nimega kasutada austavat tiitlit OBE (Officer of the Order of the British Empire). 
David Suchet peab kalliks kõiki oma kehastatud tegelaskujusid. Olgu tegu Shakespeare'i kangelaste - Jago, Shylock, Richard III või ajalooliste isikutega - Sigmund Freud, Lavrenti Beria, Salieri, Napoleon. Veel on näitleja kehastanud Hollywoodi filmimogulit Louis B. Mayerit ja mitmeid piiblitegelasi. Suchet on irooniliselt tõdenud, et tal on üsna tihti tulnud kehastada välismaalasi: belglasi, prantslasi, itaallasi, sakslasi, hiinlasi, venelasi ja araablasi, kuigi ise peab end eeskätt tõeliseks inglaseks, vaatamata sellele, et tema ema oli prantslanna ning vaarisa (perekonnanimega Sušinski) pärit Valgevenest. Krimisarjas "Inimjaht" kehastas Suchet lõpuks ometi ehtsat inglast. "Sel korral ei olnud mu tütrel ja pojal võimalust itsitada, et ma mängin jälle inimest aktsendiga," naerab näitleja.
Vastupidiselt Poirot'le, kes kunagi ei abiellunud ning kes suhtus naistesse kahtlustusega, on Suchet alates 1976. aastast õnnelikus abielus endise näitlejatari Sheila Ferrisega, neil on poeg Robert ja tütar Katherine.
Copyright © 2006 Ivar Kümnik

Chuck Norris

Kord esitati ühes teleshows Chuck Norrisele küsimus: mida ta ette võtaks, kui teda piiraks sisse pätibande ja raha nõuaks. Intervjueerija oleks ehmatusest peaaegu mikrofoni maha pillanud, kui kuulis actionstaari vastust: "Aga loomulikult annaksin neile rahakoti!" Misasja? Kas siis tõesti ei saaks seitsmekordne maailma- ja kümnekordne Ameerika meister karates ja kickpoksis jagu mingitest tänavaröövlitest, nii nagu tema filmikangelased? Saaks kindlasti, kuid mehe arvates ei tasuks sellise tühise asja pärast nagu raha, riskida endale või teistele traumade tekitamisega. "Kui ohus olnuks minu või kellegi teise elu, siis oleks teine asi," täiendas Norris paljutähendavalt.
Norrisele on alati meeldinud jutustada, kui nõrk ja haiglane ta oli enne, kui hakkas idamaiste võitlusviisidega tegelema. Kuidas tuuled teda tõmbasid, sääsed hammustasid, tüdrukud ei armastanud... Pedagoogilisest aspektist on see muidugi noorte eneseteostusel ideaalseks eeskujuks, tegelikult aga...
Norris hakkas võitluskunste õppima Koreas. Siis oli ta USA õhujõududes esimese klassi piloot. Olnuks ta aga nii põdurake, nagu väidab, ei oleks teda armee territooriumi lähedalegi lastud. USA armee eelistab oma vägedesse komplekteerida ikka musklis jõumehi. Aga Chuck käis karmi elukooli läbi juba lapsena, võttes oma õlule perekonnapea kohustused ja koos emaga kasvatas üles oma kaks nooremat venda - Wielandi ja Aaroni. Selleks läks tal vaja enneolematut vastupidavust ja tahtejõudu. Enesedistsipliin ja jätkuv püüd füüsilisele täiusele on teda viinud niikaugele, et veel praegugi - 66-aastasena - on ta igati vormis ja võimeline ainsa jalahoobiga tapma kasvõi elevandi.
Missuguseid legende ta enda kohta ka ei räägiks, Chuck Norris on tore, lahke, sõbralik ja enesekriitiline mees, kes näiteks oma näitlejavõimeid eriti ei hinda: "Mul on alati küllaltki raske end kaamera ees lõdvaks lasta. Tean, et see ei ole jäänud kellelegi ka märkamata. Idamaistes võitluskunstides on hädavajalik hoida oma emotsioone vaos, näitlejameisterlikkus aga seisneb tunnete avamises ja orgaanikas. Kuna minu filmides esineb nii ühte kui teist, ei suuda ma alati leida kompromissi, ehkki ma väga püüan."
Carlos Ray Norris sündis 10. märtsil 1940. aastal ühes Oklahoma osariigi väikelinnas. Tulevase spordi- ja filmikuulsuse lapsepõlv ei olnud muretu. Tema indiaaniverd isa oli lootusetu viinanina, kes põhjustas oma perele (kolm last ja iirlannast naine) alatasa meelehärmi ja sekeldusi. Chuck oli pere vanim poeg. Pere majapidamisrahale lisa teenimiseks töötas ta õhtuti peale kooli kohalikus kaubahallis koristajana.
Teismelisena huvitus poiss filmidest, eriti vesternidest ning kogu oma napi vaba aja veetis ta kinosaalides. "Minu lemmiknäitlejateks olid John Wayne ja Gary Cooper. Nende kehastatud kangelased ei tunnistanud nõrkust ega hirmu, vaid olid tõelised rüütlid," meenutab Norris, kes ei unistanud iial näitlejakutsest, pigem tahtis ta lihtsalt olla samasugune kartmatu kauboi nagu tema filmilemmikud.
Tõepoolest, Chuck Norrise edasine elukäik ei ennustanud mingilgi moel uue Hollywoodi staari sündi. 20-aastaselt astus ta vabatahtlikult USA relvajõududesse ja teenis Lõuna-Koreas politseinikuna õhulaevastikus. Sealt sai alguse tema huvi idamaiste võitluskunstide vastu. Need avaldasid talle sügavat muljet: "Ükskord linnas ringi lonkides nägin kahte tüüpi, kes teineteist armutult klobides suurele inimmassile meelelahutust pakkusid. Nad võitlesid sellise kerguse ja visadusega, et jäi mulje, nagu etendaksid nad hoopis mingit balletti kui kaklust. Olin sellest pöörases vaimustuses ja otsustasin, et minulgi kuluks ära võitluskunste õppida..."
Ühendriikidesse naasnud, töötas Norris Northrop Aviaton'is, mille kõrvalt tegutses karate-instruktorina. Oma viimistletud lahingutehnika ja võrratu meisterlikkusega vallutas ta nii vaatajad kui vastased. Kaks aastat hiljem oli ta juba täiskohaga õpetaja, juhtides mitmeid võitluskunstile spetsialiseerunuid koole. Ta avas enam kui 35 karatekooli, mis mahutasid ligi 25 tuhat soovijat. Õpilaste hulgas olid mitmed kuulsusedki - Steve McQueen, Priscilla Presley, perekond Osmondid. McQueen rääkis oma õpetaja kohta järgmist: "Nii imelik, kui see ka pole, aitasid tema nõuanded mind tihti ka võtteplatsil. Need andsid mulle kindlustunde, aitasid paremini keskenduda tähtsaimaks ning lisasid füüsilist ja vaimset jõudu eesmärgi saavutamiseks. Saime Chuckiga headeks sõpradeks ja ma olen selle üle uhke."
Ühel MM-turniiril (mille ta muidugi võitis) kohtus Norris legendaarse "väikese draakoni" - Bruce Leega. Chuck oli äsja 11 tunni jooksul maha pidanud 13 matši ning tema ainus soov oli ruttu voodisse heita. Siis aga astus ta juurde Bruce Lee, keda ta varem oli näinud vaid filmides ja demonstratsioon-esinemistel ning Norrise väsimus oli kui peoga pühitud. Veelgi enam: kui Chuck ja Bruce hotelli jõudsid, viskasid nad oma kompsud maha ja otse sealsamas - vestibüülis - alustasid sparringut, mis kestis hommikuni... Peale seda kohtumist mahed sõbrunesid ja hakkasid ühiselt treenima Lee koduaias.
Chuck Norrise näitlejadebüüt toimus 1969. aastal filmiga "The Wrecking Crew", mille peaosades esinesid Elke Sommer, Dean Martin ja Sharon Tate. Võitlusstseene oli palutud lavastama Bruce Lee ning just tema soovitas režissöörile anda üks väike roll ka Chuckile. Norris mängis Sommeri ihukaitsjat. Mõni päev enne võtete algust pidi Chuck järjekordsetel MM-võistlustel tiitlit kaitsma ning sealt naases ta stuudiosse mitte ainult järjekordse võidu, vaid ka vikerkaarevärvilise ja paistes silmaga. Filmigrupp oli šokeeritud, kuid õnneks oskasid grimeerijad debütandi silma alla vajaliku koguse puudrit raputada ja võtet saadi alata.
Esimese suurema osa mängis Norris Bruce Lee lavastatud "Draakoni tees" (1973), mille finaalis esitatud kahe surmavaenlase heitlust Colosseumi varemeil on peetud lausa karate filmiklassikaks. Filmi eelarveks oli vaid 249 tuhat dollarit, kuid sisse tõi see enam kui 80 miljonit ning tegi Bruce Lee kõrval kuulsaks ka uustulnuka Norrise.
Tänaseks on Norris mänginud enam kui poolesajas märulifilmis, mida aga kriitikud kiita eriti ei raatsi. Kuid mis loevad siin igavad kõrgelaubalised arvustajad, kui publikule need filmid meeldivad ja kenakese kassa kokku on kogunud?
Chuck Norrise filmides pole põhirõhk süžeel (ehkki seal on seda märgatavalt rohkem kui tavalistes B-kategooria madinafilmides), vaid efektsetel võitlusstseenidel, kus "head" lähevad kasvõi läbi tule ja vee, et "pahad" oma palga kätte saaksid.
Norrise kaks poega on läinud isa jälgedes. Mike on näitleja, Eric aga kaskadöör. Chucki vend Aaron aga tegutseb lavastaja ja produtsendina. Muuhulgas on ta tootnud "Delta Force 2" ja "Walkeri"-sarja.
Oma produtsendifirmat juhtiv ja poole tosina Las Vegase kasino omanik Chuck Norris on viimastel aastatel oma tegevuspiirkonda laiendanud Venemaale. Ta on loonud kanalile Moskva TV6 mitmeid programme ja avanud Venemaa pealinnas kasiino ja spordisaali.
Kommentaar:
Seriaalis "Walker, Texase korravalvur" ilmutab nimikangelane pea igas seerias jõu ja leidlikkuse imesid: võitleb üksipäini kümnete kurikaeltega, aimab ära vastase mõttekäike, käsitseb meisterlikult kõiksugu relvi. Seriaal on tõeliseks maiuspalaks actionisõpradele ning seda vaatavad huviga nii täiskasvanud kui lapsed. Kuid mida arvavad sellest tegelikud Texase reindžerid, nagu nimetatakse Ameerika põhjaosariikide politseinikke.
"Meile meeldib Cordell Walker Chuck Norrise kehastuses, aga ainult filmitegelasena," räägib Harry Cartwright, enam kui veerandsajandi pikkuse staažiga korravalvur. "Tõelised reindžerid ei kasvata taolisi habemeid ega kanna selliseid soenguid. Siis veel - Walker kannab pidevalt musta laia ärega kaabut, kuid mitte kunagi kaelasidet, aga see pole õige. Ja lõpuks kõige naljakam. ma mõistan, et Chuck Norris on hea karatist, kuid miks ta Texase reindžerit mängides peksab kurjategijaid jalgadega, ning mitte kätega? Meie igatahes nii kunagi ei tee!"
Vaatamata teatud puudustele, suhtuvad kõige "kauboilikuma osariigi" politseitöötajad sarja positiivselt. "Walker on otsekohene ja tõsine inimene, kes püüab kinni pidada vanade heade aegade aukoodeksist."
Seda on muidugi meeldiv kuulda filmistsenaristidel, kes politseinike järel kordavad: "Kui Chuck Norris ei usuks neid tõdesid, milledesse usub tema kangelane, ei oleks sellest rollist või tervest seriaalist midagi välja tulnud. Kui sa ei oska vahet teha hea ja kurja vahel, ei suudaks sa iial mängida sellist positiivset kangelast."
Copyright © 2007 Ivar Kümnik

Ursula Andress

Ursula oli vaevalt 16, kui otse võtteplatsilt röövis ta prantsuse näitleja Daniel Gélin ja viis kaunitari Rooma. Tüdruku vanaisa lasi armunuid Interpoli kaudu taga otsida, noored aga varjasid end sel ajal juba Brigitte Bardot' ja Roger Vadimi korteris.
19. märtsil 1936. aastal Bernis sündinud sekstähe filmikarjäär sai alguse enam kui pool sajandit tagasi tolle aja mõistes eriti julges itaalia erootikafilmis "Giacomo Casanova seiklused" (1954), millele järgnes veel terve rodu samalaadseid odavaid linateoseid. Maailmakuulsuse tõi Ursulale Honey Rideri roll superagendi 007 esimeses filmis "Doktor No" (1962), mille eest sai ta honorariks 10 000 dollarit. Veel tänapäevalgi peetakse parimaks Bondi-tüdrukuks just Ursula Andressi, keda Halle Berry püüdis matkida hilisemas "bondikas" "Surra veel üks päev". Muuseas, Andress mängis ka superagendi-paroodias "Casino Royale", millest tänavu uus versioon uue Bondi-kehastajaga vändatakse.
Ehkki superagendi näitsikute ekraaniiga oli traditsiooniliselt imelühike (kes näiteks mäletab veel selliseid näitlejatare kui Lois Chiles, Daniela Bianci, Barbara Bach jne.), õnnestus Ursulal käivitada iseseisev karjäär. Kohe peale Bondi-filmi sai ta kutse Hollywoodi, kus mängis selliste kuulsuste kõrval, nagu Frank Sinatra, Dean Martin, Elvis Presley ja Charles Bronson. Ometigi polnud tema menu garantiiks siiski mitte näitlejatalent, vaid lummav ilu ja lopsakas seksuaalsus, mis aastakümnete jooksul pole oluliselt kahanenud.
Oma igavese nooruse saladuseks on Ursula pidanud seda, et on jätkuvalt kellessegi armunud. Nagu enamikes filmides, nii on ta eraeluski olnud (ehk veel praegugi?) tõeline meestekütt ja erootilisi elamusi armastav seksikuninganna. Ursula Andressi armukeste nimekiri on lõputu. Hollywoodi jõudes soovis uustulnuka kavaleriks hakata "põhjuseta mässaja" James Dean, kellele neiu aga korvi andis. Ainsa ametliku abikaasa, fotograafist näitleja-re˛issööri John Dereki (kelle kuulsateks naisteks olid hiljem Linda Evans ja Bo Derek) järel puges Andress Elvis Presley embusse. Siis kurameeris ta tervelt seitse aastat prantsuse supertähe Jean-Paul Belmondoga, kelle järel otsis lohutust Sean Connery seltsis. Veel on kauni šveitslannaga kireöid veetnud Ryan O'Neal, Fabio Testi, Cesare Barro, Fausto Fagone jpt. Tollest ajast on meestemaiast sekspommi irooniliselt kutsutud ka nimega "Undress" (lahti rõivastama).
1980. aastal täitus filmitähe ammune unistus - ta sai emaks. (Ursula oli siis juba 43 aastane!) Poja Dimitri Alexanderi isaks on Ursulast 15 aastat noorem Harry Hamlin, kellega too kohtus filmi "Titaanide võitlus" võtetel. Abiellumast Ursula keeldus, kuna eelistas säilitada oma sõltumatuse. Arvukatele armukestele vaatamata on poeg siiani tähtsaimaks meesterahvaks tema elus.
"Minu igavese nooruslikkuse saladuseks on see, et ma olen pidevalt armunud," kuulutab Ursula, kes häbenematult võtab noori mehi endale armukesteks, et siis nende energia ja vitaalsuse kõrval ka ennast noorena tunda ja säilitada.
"Jah, mulle meeldivad noored armukesed. Mis siis selles halba on? Kes ütles, et ainult hallipäised ja suure õllekõhuga vanamehed omavad privileegi nautida noori armukesi? Noored mehed on väga innukad ja kirglikud, nad on alati saadaval ja valmis oma aega sinule pühendama. Eakamad aga on liialt oma karjääris kinni."
Hoolimata peolooma imid˛ist, mis Ursula Andressist aastakümnete jooksul on kujunenud, heidab staar voodisse alati enne keskööd - seegi on tema arvates oluline reegel noorena püsimisel. "Ükskõik, kus ma viibin või kellega, ma ei lähe kunagi voodisse peale kahtteist," teatab sekspomm. "Minu distsipliin on üks relvadest, mis on võimaldanud mul vananemist võita. Pea kõik fotod, mis minust pidudel on ajakirjades trükitud, on tehtud enne kesköötundi. Inimese halvimad küljed hakkavad ilmnema just hiljem. Seepärast olen alati eelistanud lesida mõnusasti voodis, kui kell lööb. Ja kui olen veel koos armastatud mehega, on see ju suurepärane."
Hommikuti ärkab Andress kell seitse ning pidev askeldamine kodus aitab tal end vormis hoida.
"Ma hoolitsen oma aia eest ise, parandan mööblit ja torusid - mul on torulukksepa annet. Olles tööhoos tunnen end noore ja tegusana. Mul pole vaja teha mingit spetsiaalset trenni, koristustöödest piisab täielikult."
Üllatuslikult on vormika staari üheks kireks pasta. Ja kuna ta seostab õnnetundega alati ka head toitu, tunnistab ta, et sööb veelgi rohkem pastat, kui on meeletult armunud!
"Kirgede haripunktis söön ma pastat kaks korda päevas, ent liha tarvitan ma üldiselt vähe. Hommikueinena võtan piimaga kohvi ja röstitud saia meega, lõunaks on mul pasta ja salatid, õhtul söön kala ja salatit, ning kui mu armsam on läheduses, siis ka pastat."
Küllap on Ursula oma elus nautinud hulgaliselt pastat, kui otsustada tema armukeste pika nimekirja järgi. Siiski mitte kõigil armukestel pole säilinud eredaid mälestusi koosveedetud hetkedest iginoore sekspommiga. Nii näiteks helistas Ursulale mõned aastad tagasi Marlon Brando, kes palus šveitslannat vanameistri mälu värskendada. Autobiograafiat kirjutades ei suutnud Brando kuidagi meenutada, kas ta Andressiga lõpuks ka linade vahele jõudis...
Suurema osa oma ajast veedab Ursula Andress Roomas ning ta ei kavatsegi oluliselt oma eluviise muuta. Aeg-ajalt ilmub ta seltskonnapidudele uue kallimaga, kes nagu alati, on temast poole noorem.
*Peale rida odavaid kommertsfilme Itaalias "imporditi" Ursula Andress USAsse kui "uus Dietrich", ehkki legendaarse Marlenega polnud tal muud ühist kui saksa päritolu ja paar kauneid jalgu. Andressi on muuhulgas nimetatud ka meessoost Brandoks.
*Ajakirja "Empire" koostatud nimekirjas sajast filmiajaloo seksikaimast staarist oli Ursula Andress viiekümne kolmas.
*1957.aastal abiellus Ursula ameerika näitleja John Derekiga, kes jälgis ja kontrollis oma naise karjääri igat aspekti. Samamoodi voolis John rahvusvaheliseks staariks oma hilisemat kaasat, Bo Derekit.
*Rahvusvaheliseks sensatsiooniks tõusis Ursula merekarpide koguja Honey Rideri rolliga esimeses James Bondi filmis "Dr No" (1962). Järgneva aasta jooksul olid tema ekraanipartnereiks Frank Sinatra ja Dean Martin vesternis "Four for Texas" (1963) ning Elvis Presley muuusikalises komöödias "Fun in Acapulco" (1963). Veel poseeris ta ajakirjale "Playboy".
Copyright © 2006 Ivar Kümnik

David Caruso

FACT FILE
Nimi: David Caruso
Sündinud: 7.jaanuar 1956 Queens, New York, USA
Juuksed: porgandpunased
Silmad: sinised
Perekonnaseis: abielus Margaret Buckleyga (alates 4.mai 1996)
Eksnaised: Sherry Maugans (1980-1983) ja Rachel Ticotin (1983-1987)
Lapsed: tütar Greta abielust Rachel Ticotiniga
Endine amet: baarmen Hollywoodi restoranis
Eeskujud lapsepõlves: sangarid vanadest filmidest
"NYPD Bluest" teise hooaja keskel suure käraga lahkunud David Caruso püüdis end suurele ekraanile murda. Paraku edutult ning praegu on ta rõõmsalt tagasi televisioonis, lahates mõrvu efektses krimisarjas "C.S.I. : Miami". Arvukatele läbikukkumistele vaatamata on suutnud punapäine telestaar alati optimistiks jääda ja positiivselt mõelda, sest ta on juba päris maast-madalast harjunud raskustest jagu saama.
David Caruso olla pole kerge, liiatigi, kui karjuvalt punased juuksed on paljudele produtsentidele liig mis liig. Seejuures pole mehe näitlejatalendis keegi kahelnud. Tosinkond aastat tagasi, innustatuna "NYPD Blue" suurest edust, üritas David Caruso oma finantside parandamiseks tegevusvälja laiendada ning jõuda tagasi suurele ekraanile, kus kunagi ammu oli pisirollides debüteerinud. Läbimurde asemel sai mehe osaks üksnes läbikukkumised. Lahkumine menusarjast polnud seega valutu. Ajakirjandus sõimas Carusot kuidas oskas, näitleja perekonnanimi muutus kinokarjäärist unistava ennasttäis telestaari lootusetute katsetuste sünonüümiks (ą la: see näitleja tegi carusot).
"Suurim eksitus kogu loos oli, et kõik arvasid, nagu tahtnuks ma ise lahkuda. Produtsendid otsustasid, et mul ei ole sarjas enam kohta, kui kibelen kinofilme tegema. Olin valiku ette seatud. Küsisin sarja tootjatelt, kas nad ei võiks võttegraafikut nii sättida, et mul jääks võimalusi ka muude projektide teostamiseks. Mulle vastati, et oleks parem, kui ma üldse minema kõnniksin," selgitas näitleja toimunut oma vaatevinklist. Laiemalt levis tollal versioon, nagu küsinuks Caruso produtsentidelt kolm korda suuremat honorari, mida keegi talle maksta ei kavatsenud ning lahkunud siis telestuudiost uksi paugutades.
Seejärel jõudis kinodesse Caruso esimene "suur" film "Surmaga silmitsi" (1947. aasta film-noir klassika remake), mis hoolimata heast näitlejatiimist (Nicolas Cage, Samuel L. Jackson, Helen Hunt, Stanley Tucci) ei olnudki nii suur. Samamoodi jäi märkimisväärse kassaeduta erootiline thriller "Jade" koos Linda Fiorentinoga. Nii ei jäänudki vaesel mehel muud üle, kui saba sorgus televisiooni vantsida.
David Caruso sündis 7. jaanuaril 1956 Queensis New Yorgis itaalia päritoluga ameerika peres. Raskustega heidelda tuli tal juba beebina, kuna väike porgandipea oli haiglane laps. Seedehäirete tõttu veetis David suurema jao esimesest eluaastast haiglavoodis. Poisi vanemad läksid varakult lahku ning kui ema taas tööle asus, hooldasid põnni vanavanemad. "Minu lapsepõlv polnud kuigi õnnelik. Tulin oma tühja majja ning ronisin ülakorrusele väikest mustvalget telekat vahtima. Nii sündis minu suhe filmidega. Avastasin enda jaoks kõik 30.-40. aastate staarid. Kuna mul endal polnud isa, imetlesin suure vaimustusega ekraanikangelasi."
Pärast seda, kui Caruso oli näinud "Ristiisa", otsustas ta , et temastki saab ühel heal päeval suur täht. "Olin 16 ja mulle ei tundunud miski võimatuna. Pakkisin oma kompsud, sõitsin Californiasse ja sain peagi baarmeni koha ühes Hollywoodi restos."
Ehkki ta äratas filmiagentide tähelepanu ning need kutsusid noormehe proovivõtetele, hakkas Carusol tõsiselt vedama alles 1982. aastal, mil ta sai meeldejäävad kõrvalosad menufilmides "Ohvitser ja härrasmees" ja "Esimene veri". Järgnevail aastail tegi ta kaasa mitmetes madala eelarvega filmides, peamiselt episoodides või kõrvaltegelasena. Esimese tunnustava kriitikani jõudis ta Robert De Niro macholiku partneri rolli eest John McNaughtoni filmis "Mad Dog ja Glory". 
Televisiooniga olid Carusol paremad šansid silma paista. Ta osales telefilmides "Crazy Times", "For Love and Honor", "Parker Kane", "Dream One" jne, tuntus saabus seriaaliga "CHiPs", ennekõike aga iirlaste bande ninamehe Shamrocki osaga Steve Bochco politseisarja "Hill Street Blues" kahel esimesel hooajal.
Toppama jäänud kinokarjääri järel otsustas Caruso õnne katsuda produtsent Bochco uue sarja proovivõtetel. "NYPD Blue" detektiiv John Kelly rolliga koges David Caruso lõpuks ometi tohutut populaarsust.
Menu ei toonud näitleja isiklikku ellu õnne. Tema abielud lagunesid: esimene naine ei kannatanud mehe töörabamist välja - tööpäevad kestsid sageli 14 tundi; teine naine aga pettis meest teise staariga ning väitis, et kuulsus on Carusole pähe hakanud.
Paljude jaoks on näitleja jäänudki John Kellyks. Hilisemate sarjade peategelased - "Michael Hayesi" nimikangelane ja "C.S.I Miami" kriminalist meenutavad paljuski inspektor Kellyt.
Hayes oli karmi kooli läbi teinud ekspolitseinik, kes õhtukoolis õppis advokaadiks ja sai lõpuks prokuröriks. Aus, otsekohene ja äraostmatu mees sattus nii töö kui kodus keeruliste valikute ette. Tegelaskuju karastunud olemus ei erinenud muuseas palju ka selle esitajast. Põnevusseriaali nimiosatäitja ja produtsendi David Caruso elu on olnud kui mägiraudtee. Esimeste hiilgeaegadega võrreldes on mees kaalus märgatavalt alla võtnud ning karskeks muutunud. Ta on küll veel Anonüümsete Alkohoolikute liige, kuid seal kohal käia pole juba ammu vaja läinud. Tasakaalu saavutamises on paljus abiks olnud tema kolmas naine Margaret, endine stjuuardess, kellega Caruso tutvus ühel õhureisil. "Milline fantastiline lennufirma - tipptasemel teenindamine ja kõigele lisaks saad endale naisegi," naerab Caruso, kelle töö- ja armuasjad nüüdseks korras.
David Carusol on kange kuti imid˛, ent seda on ta tegelikkuseski. Alati riskivalmis staar on filmides sageli kõik oma ohtlikud trikid ise ära teinud.
Copyright © 2005 Ivar Kümnik

Billy Campbell

Üksildastest ja vallaliste elust on trendisarjades aastaid jahutud. Vahel on selline tunne, et (ameerika) televisiooni tootmisfirmad on ülepeakaela unustanud, et suur osa inimesi abielluvad, loovad pere ja lähevad lahku. Ja vahel abielluvad taas.
"Kõik kordub" kõneleb abielulahutusele järgnevast ajast ja elust. Peategelased on üksikhooldajad, kes on lahutusest valusasti kõrvetada saanud. Uus armusuhe ajab segadusse ja kohutab.
"Lahutuse probleemide käsitlemine seletab osalt, miks see sari on nii soositud. Paljud vaatajad võivad samastuda sarja sündmustega," räägib sarja meespeaosatäitja Bill Campbell.
Selle järel, kui "Kõik kordub" viie aasta eest Ameerikas jooksma hakkas, on Billist saanud väikese ekraani uus supertäht. Mehe välimuski on muljetavaldav: ajakiri "People" valis ta maailma 50 ilusaima inimese sekka, sari aga tõusis USA 30 vaadatavaima teleshow hulka. Televaatajad nimetasid Bill Campbelli aasta soosituimaks telenäoks ja näitleja nomineeriti Kuldgloobusele. Kriitikudki polnud kiidusõnadega kitsid: leidlikult kirjutatud ja hästi mängitud, märkisid nad.
"Sarja suureks plussiks on selle realistlikkus. See on suunatud kõigile, kes kunagi on olnud armunud ja nüüd kahtlevad, kas midagi sarnast nendega veel kord juhtuda võiks. Sari on sobiv vaatamiseks lastelegi, kes käivad läbi oma piinu täiskasvanuks saades," kinnitab Billy. Vanemaks olemine ongi sarja teine keskne teema. Armastussuhetes on ju harva küsimus vaid kahes inimeses, uusperedes aga seda enam. Juba alguses on tarvis silmas pidada ka teisi sinust sõltuvaid inimesi.
Sarja ja selle tegelased on loonud nimekas produtsendiduo Marshall Herskowitz ja Edward Zwick, kes on varem loonud selliseid menusarju kui "Kolmekümnesed" ja "Minu nii-nimetatud elu".
Produtsentidel on täiesti oma töömeetod. Kui sarja projekt oli heaks kiidetud ja valmis tootmiseks, kutsusid nad Billi ja teised näitlejad korraga õhtusöögile.
"Nad küsisid kõiksugu asju. Alguses aga hoiatasid, et me vaataksime ette, mida räägime, kuna kõik võib leida kasutamist ka sarjas. Nii on ka juhtunud. Tegelased on suuremal määral näitlejate pealt "maha kirjutatud"," seletab Campbell, kes kirjeldab end, ja seega ka oma telekangelast Rick Sammlerit, pisut ebakindlaks, enesessetõmbunuks ja lootusetuks romantikuks.
Näitlejat ei häiri sugugi see, et telekarakter temaga suuresti sarnaneb.
"Suisa vastupidi, see on väga lõdvestav, näitlemine on hõlbus. Senini ei ole ma veel kehastanud tüüpi, kes mind nii palju meenutab. Ja ega keegi tea täpselt, millises stseenis ma iseennast paljastan."
Ameeriklase kohta on Bill Campbell liigagi endasse sulgunud. Ta kõneleb aeglaselt ja hoolega sõnu valides. Intervjuusid andes mõtleb ta küsimuste peale pikalt ning vastab asjalikult ja selgelt. Õigupoolest ei näigi ta olevat näitleja, pigem insener või arhitekt... Noh, aga ka Rick Sammler on elukutselt arhitekt.
Mõistagi on Bill Campbellil omaendagi elu. Ta elab üksi, ei ole olnud abielus, ega ole tal ka lapsi. Siiski teab ta väga hästi, mida kujutab endast abielulahutus.
"Lapsena kogesin õige mitut lahutust. Vanemad läksid lahku, kui olin väike. Siis nad abiellusid uuesti, läksid lahku ja abiellusid taas. Isa on siiani abielus tolle naisega, kuid ema lahutas veel korra..."
Billil on palju vendi-õdesid, veel rohkem aga poolvendi-õdesid. Ehkki Bill on elanud Los Angeleses juba aastaid, on tal lähedased ja püsivad suhted Virginias pesitseva perega. Teisalt kogu noorusaja jätkunud abiellumis- ja lahutusterumba on jätnud jälje näitlejasse.
"Muidugi on see oma mõju avaldanud. Tean, mis tunne on olla laps kodus, kus vanemad teineteisega läbi ei saa."
USAs umbed pooled abielud lõpevad lahutusega. Bill ei suhtu lahutustesse kergemeelselt, kuigi usubki, et see on parem variant, kui katastroofiline liit. Ent miks Bill ei ole ise abiellunud?
"Tulin õigel ajal mõistusele. Kuid ma olin sellele väga lähedal," tähendab Campbell, kellel oli omal ajal kuum suhe näitlejatar Jennifer Connellyga, partneriga ulmefilmist "The Rocketeer".
"Minu meelest on kurb, et nii paljud peavad lahku minema. Samas mõistan inimeste soovi end teisega siduda. Usun ka ise igavesse armastusse."
William O. Campbell on sündinud (7.juuli 1959 Charlottesville'is) ja kasvanud Virginias, näitlemist alustas juba keskkoolipäevil. Ta kolis Chicagosse, kus õppis algul kommertskunsti American Academy of Arts’is, mille vahetas lõpuks Ted Liss Studio näitekunstistuudio vastu. Teisel õppeaastal debüteeris lavatükis "Dungeon Master", mida ta ise on takkajärgi nimetanud improviseeritud mõõga ja maagia extravaganzaks. Samal ajal võttis ta tunde Chicago kuulsas Second City’s.
Kolides seejärel Läänerannikule, sai Bill vähem kui nädala pärast kutse televisioonist. Campbell esines külalisartistina Michael J. Foxi menusarjas "Peresidemed", siis päevaseebis "Hotell". Peagi sai ta regulaarse tegelase rollid prime-time seriaalides "Dünastia" ja "Crime Story".
Külalisrolle tegi Bill Campbell ka edaspidi: "Star Trek: The Next Generation", "The Naked Truth", "Heat", "Dream West", "Frasier", "The First Steps" jne.
Lavalaudadel on ta mänginud tükkides "Tõrksa taltsutus", "Macbeth", "Karusell", "Romeo ja Julia", "Torm", "Poisid ja tüdrukud" ning "Hamlet".
Muuseas, enne näitlejaks hakkamist õppis Bill illustreerimist. Ta maalib ja joonistab siiamaani oma Santa Monica mererannal asuvas majakeses.
Teiste hobidena maalimise kõrval mainib Campbell lugemist ja - hirmus mõeldagi! - rugby mängimist. Too vägivaldne spordiala on jätnud näitleja näkku ka omad julmad armid ja jäljed, mida, tõsi küll, võib märgata alles lähemalt uurides.
"Arme on mul igal pool, näos, kaelal, kätel, üks sõrmgi on väändunud. Kuid ma armastan rugbyt, see on kui tantsimine või mingi võitlus, sõjalahing. Rugbyt mängides tunnen end tõelise mehena, minus ärkab justkui midagi ürgmehelikku: mingi igivana osa minust liigahtab ja hakkab tegutsema," tunnistab Campbell.
Copyright © 2006 Ivar Kümnik
+

Billy Campbell grew up in Charlottesville, Virginia and attended the American Academy of Art in Chicago where he studied illustration. He trained at the Ted Liss Studio for the Performing Arts, as well as at the Players Workshop of Second City in Chicago and at Howard Fine in Los Angeles.
Campbell made his television debut as a guest star in the network series Family Ties and Hotel before becoming a series regular as the character "Luke Fuller" in the long-running primetime drama Dynasty. His other television credits include a series regular role in NBC's Crime Story and ABC's Moon Over Miami. Campbell also appeared in two Armistead Maupin acclaimed miniseries, Tales of the City and More Tales of the City, with Laura Linney and Olympia Dukakis, ABC's Max Q and CBS's Monday After the Miracle, with Roma Downey and Moira Kelly. He was also seen as Moses in the critically acclaimed NBC miniseries In the Beginning, co-starring Martin Landau and Jacqueline Bissett and he played Ted Bundy in the USA Network original movie The Stranger Beside Me. Most recently, Campbell guest-starred in a multi-episode arc on the hit series The O.C. and starred as "Jordan Collier" in the USA Network original series The 4400. Over the last few years, Campbell starred with Sela Ward on the critically acclaimed drama, Once and Again. During the series run, the show was nominated in 1999 for a Golden Globe® for Best Drama Series, and Campbell was recognized with a nomination for Best Performance By an Actor in a Television Series-Drama. He was also nominated for a People's Choice® Award for Best Male Performer in a New Series. Campbell is still recognized for his role in the critically acclaimed cult classic The Rocketeer with Jennifer Connelly. His feature film credits include Gettysburg, Brylcreem Boys, Lover's Knot, The Night We Never Met and Bram Stoker's Dracula. Most recently, Campbell starred opposite Jennifer Lopez in the thriller Enough. Among his stage credits, Campbell has starred in "Fortinbras," for which he received a 1996 Ovation Award, as well as "Backbone of America," "Hamlet," "Guys & Dolls" and "The Best Man."
Campbell currently resides in Los Angeles.