Thursday, May 28, 2009

Gedeon Burkhard - maailma seksikaim koeraperemees

Nimi: Gedeon Burkhard
Sündinud: neljapäeval, 3.juulil 1969
Sünnikoht: München
Tähemärk: Vähk
Elukoht: Viin. Ja võti on mati all.
Pikkus: 1,78 m
Kaal: 72kg
Juuksed: pruunid
Silmad: rohekad
Vanemad: Wolfgang ja Elisabeth
Keeled: saksa, inglise
Lemmiktoit: spagetid
Lemmikjook: kuiv martiini
Hobi: windsurfing
Pahe: suitsetab liiga palju
Huvitavat: südamekujuline tätoveering vasakul õlal
Armastab: oma Pontiaci, elegantseid ülikondi
Auhinnad: Bayeri parima meesnäitleja auhind rolli eest filmis "Kleine Haie" (1993). Kolmas koht ajakirja "Bild" korraldatud Saksamaa erootilisema mehe konkursil 1998.augustis. Romy auhind kui 1999.aasta armastatuim seriaalitäht.
Autogrammiaadress:
Gedeon Burkhard
c/o Elisabeth von Molo
Nymphenburger str.43
80634 München


Ta näis seisvat peaaegu võimatu ülesande ees: asendada eelkäijat ja säilitada seejuures seriaali kõrge vaatajareiting. Kuid vaevalt aastaga suutis enesekindel noormees kõiki ära võluda ja meelitas põnevussarja jälgima miljon uut vaatajat. Lisaks pälvis menusari Milanos parima välismaise teleshow auhinna. "Komissar Rexi" ülemaailmne menu ületas peagi kõikide neljajalgsete ja isegi seni võitmatu liidri "Derricki" oma.
Gedeon Burkhardi on peetud Mr. Täiuslikuks: ta on tähelepanelik, viisakas, stiilne, alati heatujuline ja poisikeseliku naeratusega. Pole siis mingi ime, et vaatajad ja meest intervjueerinud naisreporterid temast nii vaimustuses on.
Kui Tobias Moretti lasi "omal vabal tahtel" inspektor Richard Moseri surra, asuti Rexile palehigis uut peremeest otsima. Läbi kammiti kõik teatrite ja filmistuudiote kartoteegid. Ligi aasta jooksul passitati komissar Brandtneri rolli enam kui veerandsada saksa ja austria näitlejat. Paremini kõigist sai seriaali nimitähega hakkama aga Burkhard ja nii mees rolli kinnitatigi.
"Rex on diiva, kes ei lepi kelle tahes partneriga," tõdesid sarja loojad. Gedeon ja Rex olid muuseas selleks ajaks vanad tuttavad: mõned aastad varem tegi näitleja sarja ühes seerias külalisena "amokijooksjast" murdvarga rolli. Koostöö laabus juba siis ladusalt.
"Rex on uskumatult tark, tõeline koer-unistus. Ta on seriaali vaieldamatu staar, kes seda ka ise teab, ma loodan ainult, et ta jätab mullegi veidi ruumi möllata," õhkas Burkhard 1997.aastal, kui ta asus Alexander Brandtnerina mõrvalugusid lahendama. "Rexi" pärast jättis mees maha Los Angelese ja kolis oma tollase inglannast elukaaslase, filmimonteerijana leiba teeninud Emmaga Viini.
Näitlejaveri lõi välja juba koolis.
Gedeon Burkhardi esiisade seas leidub nimekaid teatriinimesi, nende seas tema ema Liesel von Molo ja vanaisa Alexander Moissi, näitleja ning Salzburgi mainekate muusikapidustuste esimene jederman. Ning kuna näitlejaveri oli suguvõsas liikunud mitmeid põlvkondi, ei läinudki palju aega, kui Gedeongi selle endas avastas ja demonstreerima hakkas. Esialgu koolis, kus teda kohe kasvatamatuks ja probleemseks lapseks tembeldati.
Ekraanile sattus Gedeon 10aastase poisina, täiesti juhuslikult - vanemad võtsid ta lihtsalt kaasa perekonnasõbrast produtsendi kabinetti. Õigupoolest taheti tööle sokutada Gedeoni ema, kuid fortuuna naeratas sel päeval hoopis poisile. Ema naases majapidamismurede manu, võsuke aga ärkas peale filmi "Tante Maria" (1979) esilinastust Saksamaa vaat et kuulsaima lapsukesena. Ent asjaosalist ennast hakkas näitlejakarjäär äkki tüütama ja ta hakkas tegelema balletiga (!). Sellelgi alal võinuks noor imelaps saavutada enneolematuid kõrgusi, kui ta poleks liiga kähku kasvus ja kaalus juurde võtma hakanud. Kui nooruki võimsate käte all lagunes balletistange, palusid pedagoogid poisi vanemaid tungivalt teda tagasi kinomaailma meelitada. Kui Gedeon viimaks kederluu murdis, ei jäänudki muud üle, kui karjääri teise suunda ajada. Nooruspõlve mässuaastatel jõuti teda enne veel viis korda koolist välja visata, ikka nendesamade näitlejavigurite pärast. Kuueteistkümneselt jättis üldse kooli poolele ja asus näitlema juba raha eest.
Hollywoodi reklaami-periood aitas areneda
Saksa menufilmid "Kleine Haie" (1992) ja "Abgeschminkt" (1993) tegid Burkhardist lõpuks tähe ja ta lendas Hollywoodi. Lombi taga ei kutsutud meest aga kolme aasta jooksul peale reklaamiklippide kuhugi.
"Sellest hoolimata oli see mulle arenguajaks ja aitas mind näitlejana edasi minna. Aastad kujundasid minu arusaamu elust ja näitlemisest paremuse poole."
Eelkäija eeskujul teadis Burkhard, et "Rexist" paremat trampliini kuulsusele annab otsida.
"Populaarsuse abil on mulle hakatud nüüd järjest rohkem tööd pakkuma, ja kuna valik on endisest suurem, on ka märkimisväärselt häid käsikirju juurde ilmunud."
Tosina aasta eest mängis Burkhard odavas uus-meremaa seiklussarjas ja tõotas siis enesele, et iial ei nõustu enam mõne sarjarolliga. Aga kui talle pakuti partnerlust "maailma targema koeraga", murdis Gedeon oma sõna paugupealt.
"Situatsioon oli sootuks teine. Tiim töötas professionaalselt ja roll komissar Brandtnerina muutus järjest põnevamaks."
Tempo oli aga eriti vinge. Neljakuuline võttegraafik nägi sageli ette kuni 14-tunnilisi tööpäevi. Peale selle tuli Gedeonil rolli tarvis läbi teha laskmise-, poksimise- ja autosõidukursused. Kuid see tasus end ära. "Enam ei jää ma alla ühelegi ameerika telestaarile," teatas uut imagot hoolikalt kujundanud näitleja uhkelt.
Burkhard on ka kõrgelt soositud reklaaminägu. Vahuveinifirma "Henkell" palkas ta oma klippi etendama nö pehmemat sorti machomeest kuulsa ja vängema Götz "Schimanski" George'i kõrval.
Gedeon Burkhard on mõistagi naiste suur lemmik. Tänu temale kasvas sarja naisvaatajate hulk 20 protsenti, ja nüüdseks on iga neljas "Rexi" fänn naine. Kes siis suudaks vastu panna šikilt riietatud komissarile, kelle "erootiline naeratus" ajab statistika järgi kõik 14-20 aastased neiud kananahale? Burkhardi magnetismi on vaagitud koguni Müncheni meediauuringute instituudis.
"Ta ei ole mingi cool üliinimene, vaid lihtsalt kestahes meie seast. Komissar Brandtnerina on ta lustakas ja mõnus, veetlev, dünaamiline ja intelligentne. Mees, kes kasutab oma vaistu ja pead. Vaatajate meelest saab ta Rexiga Morettist palju paremini hakkama".
Nende vahel on minimaalselt käsklusi ja sõnu, pigem suhtlevad nad žestide ja pilkudega.
Koer ja peremees mõistavad teineteist ideaalselt. See uus partnersuhe Rexi ja Brandtneri vahel meeldib fännidele palju enam. Ja kes loomi armastavatest vaatajaist poleks võlutud nendest helladest pilkudest, mida Gedeoni Alex Rexile heidab.
"Minu riiulil on rohkem videoid kui raamatuid, olen tõeline filmihull," tunnistab Burkhard, kes ei vaata filme kui lugusid, vaid analüüsib nende tehnilist külge.
Gedeoni mänedžerina peab ametit tema isa, fännipostiga tegeleb aga ema. Isa ja poeg käivad aeg ajalt Los Angeleses uusi projekte arutamas. Kuid Hollywoodist meelsamini osaleks näitleja euroopa-ameerika koostööfilmides.
Möödunud kevadel pöördus Burkhard teatrilavale. Berliini Renaissance-teatris esines ta menukas kaheinimesetükis "Kuus tantsutundi kuue nädala jooksul". Saksa kriitikud hindasid tema osatäitmist kõrgelt. Veel enne teatrikarjääri mängis ta telefilmis "Das Bisschen Haushalt" peaosalist, kelle seni kodune ja malbe naisuke äkki emantsipeerub, majapidamisele käega lööb, tööle läheb, ja tagatipuks vana koolivennaga sahmima hakkab.
"Rexist" on kasu olnud ka argielus.
"Kleepisin oma autole "Komissar Rexi" sildi, ning sest ajast peale on tuuleklaasile oluliselt vähem tekkinud trahvikiitungeid valesti parkimiste eest," naerab Gedeon, kes siiani ei lakka kiitmast oma neljajalgset partnerit: "Rex on uskumatult professionaalne näitleja ja erakordne kolleeg. Ta teab täpselt, millal tehakse ainult proovi ja millal filmima hakatakse. Proovides teeb ta vaid poole, kaamera käivitudes aga annab endast maksimumi. Kui klapiklõps käib, hakkab ta elama. Rexil tuleb harva duubleid teha, palju harvemini kui mul," tunnistab Burkhard naerdes, kuid ausalt.
Koerad on Gedeonile alati meeldinud. See tõsiasi sai saatuslikuks kuuldavasti mehe lühikeseks jäänud abielu ajal. Naisuke, kes abikaasa koera-armastusest kuulis alles peale pulmi, seadis Gedeoni fakti ette, kas koerad või tema. Niisiis on Burkhard taas vaba ja vallatu, ega tunne mingeid süümepiinu...


Copyright © 2002 Ivar Kümnik

No comments:

Post a Comment