David Charvet

FACT FILE
Nimi: David Faranck Charvet
Sünniaeg: 15.mai 1972
Sünnikoht: Lyon, Prantsusmaa
Juuksed: pruunid
Silmad: sinised
Elukoht: Los Angeles/Pariis
Pikkus: 183cm
Kaal: 75kg
Pere: ema Christianne, isa Paul , kasuisa Dov. Davidil on viis poolõde: Irene, Tania, Debra , Elizabeth ja Gina ning New Yorgis elav poolvend Daniel
Eelmine amet: oli Levise firma ja Bugle Boy teksaste modell, esines ka Coca-Cola reklaamides, seda kõike veel enne 18aastaseks saamist!
Esimene suudlus: "See oli teises klassis, olin kaheksane. Mängisime pudelimängu Truth or Dare ning mul tuli tüdrukut, me hüüdsime teda DJ-ks, suudelda. Olin õudselt närvis, kuna ei teadnud, mida oodata. Mulle meeldis see tüdruk väga."
Esimene roll: episood telefilmis "Lost Angels" (1989)
Parim iseloomujoon: "Olen väga aus ja otsekohene!"
Suurim kahetsus: "Et ma koolis nii vähe õppisin. Elasin kogu aeg vaid hetkele. Jäin paljudest asjadest ilma, kuid nüüd püüan kaotatud tasa teha - loen palju psühholoogiast ja teisi vaimu arendavaid raamatuid."
Hobid: kirglik ujuja ja rallisõidu fänn Tegevusalad: näitlemine, laulmine, peale selle tegeleb heategevusega aidsi haigestunud laste jaoks
Sõbratar: "Baywatchi" väntamise aegu kurameeris Pamela Andersoni ja Nicole Eggertiga, praegu on noormehel ka keegi, kuid tema nime jätab David esialgu enda teada.
Seks: Kuigi David pole eales poseerinud alasti, liiguvad internetis kümned pornograafilised ja isegi homoseksuaalsed fotod "ajast, mil David ei olnud veel kuulus".Mõistagi on seal tegu vaid võltsingutega.
Fakt: ajakirja People küsitluse põhjal on teda valitud maailma 50 ilusaima inimese hulka

Õigupoolest sai lugu alguse lihtsast soovist näitlemise kõrval mingit muud rakendust leida.
Metsikutel pidudel teismeeas oli David vahest ainus, kes timmis lahjasid jooke. Õieti oli ta isegi sedavõrd alkoholi vastane, et tema koolikaaslased peitsid oma õllepurgid alati ära, kui David juhtus neist mööda minema. Populaarsete telesarjade "Baywatch" ja "Melrose Place" staar pöördus kangema kraami vastu pärast seda, kui oli näinud selle laastavat toimet oma isa peal. "Mu isa saabus Prantsusmaalt Ameerikasse 57 dollariga taskus ja rajas multimiljonilise bisnise Sassoni teksade kompaniiga. Kuid kohe peale rikastumist sattus ta sõltuvusse uimastitest ja alkoholist. Nägin, kuidas see mees totaalselt oma elu hävitas ja varandust raiskas. See oli raskeim asi maailmas, mida mul näha tuli." David püüdis isale nõu anda, kuid poja abistav käsi
lükati kõrvale. "Ma püüdsin aidata, kuid ta tõukas mu kogu aeg eemale. Ta unustas mulle sünnipäevadel helistadagi - justkui poleks mind olemaski."
Sellest tulenevalt tõotas noormees endale, et ei võta kunagi suu sisse viina ja muud kanget värki. "Olles näinud, mis narkots ja dringid tegid mu isaga, otsustasin, et mina ei hakka nendega oma elu rikkuma." Ja ta on oma sõna pidanud siiamaani Davidi kindlameelne otsus ei leidnud mitte kõigi tema kaaslaste silmis imetlust.
"Koolis ma ei olnud kuigi popp kuju. Kuid mõne aja möödudes, usun, mind hakati austama. Käisin pidudel ja kui juhtusin klassivendadest mööduma, peitsid need kohe oma kraami mu silme alt. Ja ma mõtlesin, miks nad siis piinlikkust tundes üldse jooma peavad!?"
Pikapeale sai Davidi isa oma "tõvest" jagu. "Ma ei saanud ta heaks midagi teha enne, kui ta otsustas ise end aidata. Nii ta lõpuks tegi ja on sellest ajast peale olnud kaine."
Isa ja poeg klaarisid oma erimeelsused ja olgugi,et vanemad lahutasid, said neist head sõbrad. Muuseas, koos isaga peavad nad aeg-ajalt koolides loenguid uimastite kahjulikkusest.
David Charvet (ta kasutab oma ema neiupõlvenime) sündis 15. mail 1972. aastal Lyonis seitsmelapselise pere vanimana. Kui ta oli kaheksane, kolis koos emaga USAsse, algul New Yorki, seejärel Los Angelesse. Tema klassikaaslased narrisid teda ta naljaka aktsendi pärast. Ehkki inglise keel on praegugi tema esimene keel, on David säilitanud euroopaliku õrnatundelisuse. Ta tunnistab, et tunneb end siiani autsaiderina. Seda näitab ka tema elamise viis ja tahe ellu viia oma soovid. "Oma emaga kõnelen ma prantsuse keeles. Ema ei kasvatanud mind nagu ameeriklast. Siin oli rohkem kultuuri, rohkem taju ja maitset toidu, õhkkonna, elada elu, mitte lasta elul elada sinust. Ameerika on alati orienteerunud suurtele asjadele, sellele, kui palju miski on väärt. Inimesi hinnatakse selle põhjal. Mu ema püüdis minus kinnistada, et elus on teisigi väärtusi. Sa võid kasutada oma käsi, aju, arendada oma võimeid, et muuta end teistest erinevaks."
Juba varases nooruses ilmutas
David huvi spordi ja näitlemise vastu. "Ma vaatasin John Wayne'i filme ja tahtsin olla kauboi, nägin Fred Astaire'i kauneid muusikale ja tahtsin tantsida ja laulda nagu tema. Iga kord, kui juhtusin nägema kaamerabussi, käisid mul värinad üle selja, kuid ma tundsin, et olen äraneetud ja ilma andeta..."
Esimene heliplaat, mille David ostis, oli Michael Jacksoni "Off The Wall". Poiss kuulas seda oma Walkmanis päevad läbi ja keksis juukseharjaga peegli ees.
"Olin omal ajal tohutu Jacksoni fänn. Tema uuemast repertuaarist ei ole ma siiski enam huvitatud. Olen alati armastanud muusikat. Näitlemine tuli aga juhuslikult minu ellu," räägib David. Ta oli oma populaarsuse tipul, kui ta otsustas, et näitlemine ei ole ilmtingimata see, mida ta teha tahab. "Ma ei ütleks, et see mulle ei meeldi, ent muusikast hoolin ma rohkem. Muusika annab mul olla mina ise, filmides tuleb mul aga kellekski kehastuma." Viimaseks tilgaks oli näha Elton Johni kontserdit. Ta ütles oma emale: "Ma kohe pean muusikat tegema, ma tõesti armastan seda." Ema saatis ta kitarritundidesse. "Ma mängisin kogu aeg, ja kui meile tulid külalised, tegin ma alati šõusid peale õhtusööki." David võttis ka näitlejatunde, kus tema õpetaja andis talle õppetunni, mida ta mäletab siiani. Talendist üksi on vähe, tuleb ka kõvasti tööd teha ja higistada, et tulemusi saavutada.
"Näitlemise või muusikaga ei olnud meie peres keegi enne seotud, sooviksin, et oleks, siis olnuks mul ehk kergem elu," naerab David. Agaralt koolinäidendites kaasa löönud poiss sõlmis teismeikka jõudnuna lepingu Elite Model Managementiga, misjärel töötas modellina Levi’s, Miller’s Outposti, Coca-Cola jt. plakatreklaamides. Reklaamidest saadud honorarid investeeris David ettenägelikult näitlejakooli, kus käis kursustel 25 tundi nädalas. Meeldiva välimusega noormeest märkasid peagi filmiprodutsendid ning ühe väikese kõrvalosa järel telefilmis, palgati ta vetelpäästjaks "Baywatchi". "Ma olin just samal päeval oma tüdrukust lahku läinud, kui käisin "Baywatchi" katsetel, olin väga emotsionaalne," meenutab David ja tunnistab, et talle pole kunagi rannad eriti meeldinud. "Ma ei tunne mingit sidet mere või ookeaniga..." Rannaseebi tegelaste hulka kolmandal hooajal ilmunud Matt Brody oli ärahellitatud 17aastane nooruk, kes elus armastas kolme asja: motikaid, rannabeibesid ja ...erutust, mille tekitas temas tunne olla vetelpäästja! Matt nägi rannavalvuri töös eeskätt võimalust põgeneda oma kuulsa kirjanikust isa varjust.Regulaarse liikmena saavutas David Charvet rahvusvahelise tähestaatuse, mida ta mõistagi nautis kogu südamest. Algul oli kõik kena: kaunid näitsikud, päikeseline rand, austajad... Kuid kolme hooaja järel hakkas noormeest tüütama see igahommikune rinna raseerimine ("Millegipärast on David Hasselhoff sarjas ainuke, kes võib karvasena ringi lipata!"), tervisele mitte just eriti hästi mõjuva California päikese käes pidev drillitamine ja populaarsuse kasvule vaatamata endiselt väike honorar. Samadel põhjustel olid enne Charvet’ tulekut rannasarjast lahkunud Erika Eleniak ja Billy Warlock. Niisiis tuli leppida või lihtsalt lahkuda. David tunnistas avameelselt, et nuttis nädalaid, enne kui kogus julguse kokku ja võttis "Baywatchist" lõpparve."Istusin võttepausi ajal garderoobis ja nutsin kui poisike. Ühest küljest tahtsin tööd nende kenade inimestega jätkata, kuid teisalt mõtlesin, kas see ärplemine õigustab seda palka, mida sain," seletas Charvet, kellele ilmselt ei tahetudki rohkem maksta. Otsustanud mitte enam pikendada lepingut, tegi Charvet vaid paar külalisesinemist "Baywatchi" kuuendal hooajal, et selgitada oma tegelaskuju kadumist teleekraanilt. Tema mitmed negatiivse alatooniga intervjuud tol perioodil andsid aimu, et näitleja ei soovi jääda tuntuks vaid punaseid shortse kandva rannapoisina ja et sari tervikuna ei olnud tema jaoks enam väljakutseks. Õnneks ei tulnud telestaaril kaua tööta istuda, sest teised produtsendid ei koonerdanud. David mängis kolmes telefilmis, millest üht juhtus nägema seebikuningas Aaron Spelling, kes eks-rannavalvuri kohe "Melrose Place’i" intriige punuma kutsus. Spellingi sarjas kehastas Charvet Los Angelese prominentse ärihai võsukest Craig Fieldi, kesihaldas bossitooli reklaamifirmas D&D, mistõttu ta otsekohe Amandaga (Heather Locklear) tõsiselt tülli läks. Raha ja võimu nimel oli Craig valmis igasuguseks alatuseks. "Minuga ei ole sellel karakteril midagi ühist, mina ei soovi kellelegi liiga teha," väitis Charvet, kes on vahest liigagi positiivne. Kaks hooaega hiljem jäi
Davidil televisioonis "king kitsaks" - üheks põhjuseks oli ilmselt ka see, et tema tegelaskujuga seotud stseene kärbiti pidevalt kuni minimumini - ning ta lahkus sarjast tunduvalt varem, kui nägi ette tema kontrakt. Craig ei näinud oma elus muud lahendust, kui lasta endale kuul pähe, David aga asus teostama oma teist ammust unistust.
Ostnud endale villa Malibus, kus tema lähimaks naabriks on muuseas Mel Gibson, otsustas Charvet näitlemises väikese pausi teha. Samaaegselt oli üks sõber Pariisis aidanud Davidi jaoks - rohkem küll lõbu, mitte menu pärast - kokku panna prantsuskeelset musaprojekti, lihtsalt lisaharrastuseks näitlemise kõrval. 1997. aastal nägi ilmavalgust CD, millelt pärit singleid "Should I Leave" ja "Regarde-toi" müüdi kumbagi üle 300 tuhande eksemplari. Plaat ise tõusis korraga edetabeli tippu ja püsis seal 26 nädalat.
"Oli kevad, elasin Prantsusmaal, ning kõik näis minevat imekenasti. "Melrose Place" oli tippsari kõikjal maailmas ja minu esimest muusikaüllitist müüdi minulegi ootamatult edukalt. Sünnipäeva puhul tulid vanemad mulle külla ning me üürimise jahi... Vaatasin enda ümber, ja mulle näis, et kõik, mida ma eales olen soovinud, on mul juba käes," meenutas David.
"Tegin selle plaadi lihtsalt ajaviitest ja lõbu pärast, selle tegemine oli tore. Ma ei mõelnudki, et see üldse mõnesse edetabelisse jõuaks. Noh, muidugi ma soovisin seda. Oli uskumatult vahva kodus öelda, et olen suur popstaar Prantsusmaal."
Nii jättis noormees näitlemise üldse tahaplaanile, instrueerides samas plaadifirmat mitte lasta CD-d müügile kuhugi mujale. "See polnud minulik, ma polnud veel valmis. Soovisin tegema hakata täiesti oma muusikat, ja teha seda omadel tingimustel," selgitas David.
Järgnevad aastad tegi David enda kallal tõsist tööd: õppis vokaaltehnikat, lihvis oma kitarrimänguoskust, asus laule kirjutama. Seejärel sõitis Inglismaale, otsides välja parimaid laululoojaid, kellega koostööd alustada. Et verivärsket materjali lindile saada, suunas David kogu "actioni" oma Malibu rannamajja, mille elu- ja magamistuba "ohverdati" tehnika viimse sõna peal kodustuudio ülespanemiseks. Tiimi juhtis produtsent Olle Romo, kes on paremini tuntud superprodutsendi Mutt Lange parema käena.
"Oh, taevas, see mees oli super!" meenutas Charvet. "Ta on imestusväärne meister. Tema oli "vastutav" ka Shania Twaini viimase megamiljoneid müünud plaadi, Elton Johni "You're the One" ning Bryan Adamsi albumi hiigelmenu eest!"
Sidemed on vahel head asjad. Romo kaudu sai Charvet tuttavaks Adamsiga, ning juba lõid mehed koos laule debütandi albumile. Üheskoos lükkasid Olle ja David hooajamuusikutest kokku superpundi, et lauludele rokihing sisse puhuda.
"Kõik pillimehed ja ka produtsent elasid minu juures, ja me elasime õlg-õla kõrval töötades nõnda kaheksa kuud. See oli oivaline viis plaati teha, töötasime kui üks meeskond. Keegi meist ei staaritsenud, ei ajanud küünarnukke laiali, meist said head sõbrad. Õppisin neilt meestelt palju."
Tulemuseks enesekindel, äge, kirglik ja professionaalne album, mis annab aimu David Charvet' oskustest nii esineja, laulukirjutaja kui ka produtsendina.
"Olen selle plaadi üle väga uhke. See on kindlasti üks selline asi, mille puhul söandan öelda: Kui peaksin siit planeedilt homnepäev lahkuma, olen viimaks maha jätnud midagi sellist, mis on läbinisti mina ise."
Ei saa märkimata jätta, et David Charvet on kena välimusega. Ta oleks justkui trendiajakirjade lehekülgedelt maha astunud. "Mul võttis kolm aastat uue plaadi valmistamiseks. Kas minu välimus aitas sellele kaasa? Võib-olla, kuid see pole see, millega tahan plaate müüa," ütleb David jahedalt.
David tunnistab, et on teinud elus palju vigu. Nendest on nüüd sündinud mõned lauludki.
"Olen armastuses kõrvetada saanud, nagu kindlasti igaüks. Olen teinud selliseid vigu, et ainuüksi nende meenutamine paneb mind punastama. Kuid aja jooksul sündisid neist laulud. Olen alati olnud väga isepäine, ning sel viisil olen kõike õppinud. Pealaest jalatallani," naerab David kergendatult.
"Leap Of Faith" kõneleb sellest, kuidas inimestel tuleks osata riskida nii era- kui tööelus.
"Ümberringi on palju inimesi, kes lepivad "ägeda" paarisuhtega. Minu arvatest peaks otsima Seda Õiget. Minagi otsin veel seda tõelist armastust. Ei tohi leppida vähemaga. Alati peab soovima paremat," rõhutab David. Riskimine on vähemalt seni Davidile ainult kasuks tulnud. Hiljaaegu ilmus David Charvet'lt uus singel ja album.
Need, kes loodavad Davidit taas näha seriaalides, peavad kurvastama, või siis - väga kaua ootama: "Näitlemise juurde ma enam tagasi ei pöördu, kuna olen leidnud oma tõelise armastuse muusikas. Olen õnnelik ja rahul ning nõndaviisi ei ole ma end tundnud juba päris kaua aega..."
Copyright © 2006 Ivar Kümnik