Gérard Philipe'iga leidis ta õrnuse... Fidel Castroga elas läbi kire...Howard Hugues'iga avastas raha võimu...
Ent tõelist õnne ei saanud ta aga maitsta isegi oma abikaasa Milko Scoficiga...
"Itaalia ootas sõja lõppu ja lõi oma supervõimsa pommi, mis võiks õhkida terve maailma," kirjutas 1950. aastate algul prantsuse ajaleht "Le Monde": "See on laetud seksiga ja tema nimi on Gina Lollobrigida!"
Itaalia illustreeritud teatmeteose "Bella, Bella!" (Itaalia filmikaunitarid) andmetel oli 168 sentimeetrise Gina Lollobrigida strateegilised parameetrid järgmised: büst - 92, talje - 56, puusad 90. Seda figuuritüüpi, mis sai nime liivakell, peetakse Itaalias seniajani tõelise veetluse etaloniks.
Ilusal, rikkal, kuulsal ja sensuaalsel Gina Lollobrigidal oli ja on tõesti kõik olemas, ent legendaarne diiva on ikka ja jälle tunnistanud, et pole kunagi kogenud seda tõelist armastust. Lõpuks otsustas ta, et on määratud üksi elama. Sellest ajast peale on üksindusest saanud tema parim sõber. Kuid ta ei kurda. "Sain tunda kirge, ent mitte armastust! Jumal kinkis mulle talendi, kuid keelas ära armastuse..." Austajatest pole tal siiski puudust kunagi olnud. Alatest unustamatust Orson Wellesist kuni kütkestava Gérard Philipe'ini, vahepeal aga eksootiline Anthony Quinn ja elav müüt Humphrey Bogart panid võrgutava Esmeralda südame kiiremini põksuma...
Imekaunis ja temperamentne "Gina Nazionale", nagu teda uhkusega kutsuvad kaasmaalased, on mänginud enam kui 60 filmis ja võitnud miljonite vaatajate südamed. Mööblivabrikandi tütar Luigina Lollobrigida tunnistati juba kolmeselt "Itaalia kauneimaks lapsukeseks", aastaid hiljem võitis ta "Miss Itaalia" konkursil kolmanda koha. Lollobrigida on läbi elanud raskeid perioode. Pole siis mingi ime, et pärast kõiki neid aastaid ei usu ta õnne leida. Saatus pole talle valikut jätnud. Peale viletsavõitu lapsepõlve - tal tuli sõja-aastail sageli nälga tunda - kaootiline tunnetemaraton, siksakiline karjäär ning raske liiklusõnnetus. Ilma nende katsumusteta - nagu Lollobrigida ka ise kinnitab - ei jätkunuks tal ilmaski jõudu võidelda. "Pärast kõike seda polnud ma enam endine. Muutusin ambitsioonikamaks, avastasin alandlikkuse, julguse, energia ja tarkuse." Sealjuures ka üksinduse...
Itaalias räägitakse siiani, et rahva ühteliitmise protsessis osutusid kolmeks kõige otsustavamaks faktoriks sõda Itaalia taasühinemise eest, rahvuslik televisioon ja ... filmitäht Gina Lollobrigida.
"Silmipimestava ilu ja võimsa erootilise laenguga Ginast sai 1950ndail aastail meie rahvuslik uhkus ja Itaalia sümbol, kelle särav müüt võlub inimesi tänaseni," kirjutas ajakiri "Expresso". Ühes Alan Parkeri filmis tõi üks selle muusikust peategelasi kuuldavale järgmised sõnad: "Kui ma surun huultele oma pasuna huuliku, mõtlen ma Gina Lollobrigidast..."
"Minu lapsepõlv möödus põrgus, minu kasvatajateks olid vaesus ja puue. Kui mind kutsuti filmi mängima, ma ei tahtnud karusnahkasid või briljante, tahtsin vaid, et mu perekonnal oleks alati toit taldrikul..."
Omal ajal Sophia Loreni ägedain konkurent Gina Lollobrigida sündis 4. juulil 1927 Rooma lähistel Subiacos vaesunud mööblivabrikandi perekonnas. Sõja-aastail varjus perekond mägedesse. Neil päevil õppis Gina punuma õlgsandaale ja sõduripluuse särgikesteks ümber tegema. 1945. aastal kolis perekond sõjapõgenikena Rooma, kus kogu pere elas koos ühes viletsas toakeses. Kaks Gina õde said endale tööd kaubamajas, tema ise hakkas aga eneselegi ootamatult kunstiga tegelema. Gina käis kunstikoolis, õppis skulptuuri ja maalimist, joonistas karikatuure, maalis; kuid juba varasest lapsepõlvest unistas ta hoopis millestki muust. Nii unes kui ilmsi viirastus talle ooperilava. Ning kõik, mis tal õnnestus teenistusest kõrvale panna, kulutas ta laulutundidele. Tollal võis tihti pimedatel õhtutel kuulda Gina häält. Kuulsad aariad ja romansid, mida pedagoogid talle õpetanud olid, vaheldusid temperamentsete rahvalauludega. Tema esimeseks publikuks olid inimesed kodutänaval, kes võluva neiu etteasteid aplausitormidega vastu võtsid. Hiljem, filmides "Maailma kauneim naine", "Pariisi Jumalaema kirik" ja "Pinocchio seiklused" võis ka kinopublik kuulda Gina lauluhäält.
14-aastasena teenis Gina taskuraha sellega, et joonistas ning müüs oma akvarelle Rooma tänavatel. Kogu oma nigela teenistuse andis ta ema Giuseppina kätte. 17-aastasena alustas Gina karjääri fotomodellina. Püüdes tütart eemale hoida boheemlaslikest ahvatlustest, nõudsid vanemad, et väljaspool tööaega ta riietuks äärmiselt tagasihoidlikult ning helistaks iga kahe tunni järel teatamaks, kus ja kellega koos viibib.
Gina proovis pääseda ka filmi. Lihtsale statistile oli iga episood juba suur asi. Esimeselt proovivõttelt kihutas režissööri assistent ta aga minema: "Kao siit! Vaata, et sa mu silma alla enam ei satu! Võid uuesti tulla, kui oled kümme kilo juurde võtnud!"...
Esimese märkimisväärse edu saavutas Lollobrigida 1947. aastal, ent mitte teatrilaval või kinoekraanil. "Miss Rooma" iludusvõistlusel esines Gina numbri 27 all ning võitis "ainult" teise koha, kuid vaatajad aplodeerisid talle tervelt kümme minutit! Tiitlit "viitse-miss" võttis noor kaunitar kui solvangut. Pikad aastad ei kõnelenud ta kordagi Silvana Manganoga (number 104), kes tol korral võitis ja samuti filminäitlejaks pürgis. Maruline aplaus mängiski otsustavat osa Lollobrigida edasises saatuses. Žürii, nähes publiku reaktsiooni, saatis "Miss Itaalia" konkursile mitte esikaunitari, vaid - reegleid eirates - hoopis Gina! "Miss Itaaliaks" ta küll ei saanud (tuli kolmandaks), küll aga nägid temas potentsiaali filmibossid. Alguses tulid episoodid ("Pajatsid", "Haarang", "Anselmo igaveseks" jt), siis andis talle režissöör Mario Costa väikese osa oma filmis "Armujook", Carlo Lizzani usaldas aga peaosa filmis "Ettevaatust! Bandiidid", mille järel sai Lollobrigidast juba populaarne näitlejatar. Tõeline kuulsus ja rahvusvaheline armastus saabusid aga mitte itaalia filmidega.
Prantsusmaale kutsutuna sai näitlejatari karjäär tõelise hoo sisse Adeline'i rolliga Christian-Jaque'i "Tulp-Fanfanis" (1952). Väga tähelepanelikuna oma kena partneri vastu, kes ei kõnelenud eriti hästi prantsuse keelt, otsustas nimiosatäitja Gérard Philipe pühendada suure hulga oma vabast ajast Ginale (ülimalt privaatsete!) keeletundide andmisele...
Järgnes Esmeralda osa Jean Delannoy "Pariisi Jumalaema kirikus" (1956), samuti väga oluline roll Lollobrigida loomingus.
1950.-60.ndail aastail mängis Gina paljudes filmides, nii Itaalias, Prantsusmaal kui ka ookeani taga Ameerikas. Ta viibis esmaklassiliste filmistaaride, poliitikategelaste, rikkurite ja aristokraatide seltskonnas ning sealjuures - mitte ühtegi romaani, mitte väikseimatki fantaasialendu sel teemal. Aga sellepärast, et Gina suures aiaga majas Rooma lähistel juba ootas mees, tavaline arst, jugoslaavia päritoluga Milko Scofic, kellega ta oli kohtunud, kui ta veel Kunstiakadeemia tudengina tänavail oma pilte müüs.
Ginal oli alati esikohal karjäär, alles seejärel tuli armastus. Paraku põlesid kõik saavutused selles vallas kiiresti tuhaks. Suuremate tundeeluliste läbikukkumiste seas oli Milko Scofic, kellega tal 1957. aastal sündis poeg Milko juunior. Kriis saabus 1968. aastal: pärast 19aastast abielu ei klappinud Gina ja tema mehe vahel enam miski. "Senjoor Lollobrigida" ei kannatanud välja elu oma superstaarist naise varjus. Lisaks sellele oli Gina end liiga sageli näidanud teiste meeste käte vahel ning mitte ainult ekraanil. Howard Hughes, Ginasse hullupööra armunud miljardär, käis väsimatult filmitähele peale, et too nõustuks elama tema katuse all. Gina soostus küll minema Hollywoodi, kuid jäi mehe lähenemiskatsetele külmaks. Abielust ei saanud aga juttugi olla - Gina oli tollal veel Milkoga abielus ja abielutruudus oli talle püha.
1970ndail jäi huvitavaid rolle aina vähemaks, kuid Gina ei jäänud paremaid aegu ootama, vaid alustas uut karjääri fotograafina. Talle poseerisid meelsasti poliitikud, filmitähed, sportlased, riigipead. Lihtrahvast või linnade vaateid pildistades riietus Gina sageli vanaeideks või meesterahvaks. Parukas, prillid ja valerõivad aitasid tal austajate või uudishimulike pilkude eest jääda märkamatuks.
Juhituna kirest fotograafia vastu, kohtus Lollobrigida muuhulgas Fidel Castroga, kes nõustus poseerima filmitähe objektiivi ees ja langes sõna otseses mõttes itaallanna sarmi ohvriks. Kuubal maaletuleku järel lubas Gina endale paar päeva puhkust. Juhtides ise džiipi, saabus Fidel parajasti päikesevanni võtnud Lollobrigidale etteteatamata külla. Segasena jõudis diiva end vaid froteesse mähkida. Külaline punastas habemesse ja pomises: "Enne reportaaži tahaksin teile soovida tere tulemast!"
"Sinjoor Castro, te pole abielus. Kas naisterahval polegi kohta teie elus?" Sellise pisut jultunud küsimusega alustas Gina Lollobrigida, reporter-fotograafiks ümberkvalifitseerunud filmistaar oma intervjuud Kuuba liidriga.
"Vastupidi," vastas mees lõbustatult, "tal on suur tähtsus. Ma ei eelista temale poliitikat. Olen nendega rahumeelse kooseksisteerimise poolt."
Lahkumispäeval vahetasid ekraanilegend ja poliitik käekelli, millele kumbki lasi graveerida "Imetlusega...".
Pärandiks vaheldusrikas minevik, leidis Gina end peagi üksikuna. Kõrvetada saanud oma abielulahutusest - ta oli tollal 40aastane - ei muutnud ta sellest ajast peale oma elu. Või ehk ta ei tundnudki selleks soovi?
"Ma armastasin paljusid mehi," tunnistas Lollobrigida, "kuid neil polnud julgust mind armastada. Olin liialt tugev ja suurem osa neist ei soovinud elada minu varjus. Usun, et sisimas on mehed naistele kadedad."
Kuid Gina pole üldsegi haavunud. Vaatamata nurjumistele ja pettumustele, vaatab Gina tulevikku endiselt suure optimismiga: "Ma vaatab alati mehi," deklareeris ta hiljuti. "Uks on avatud igale ettepanekule."
Kõrgele eale vaatamata, võib Gina endale fantaasiaid lubada, sest oma sensuaalsusest pole ta midagi kaotanud, pigem vastupidi... Mis tal siis puudub, et olla sajaprotsendiliselt õnnelik?
Gina teab seda kogemustest: tema armuseiklused näikse määratudki nurjumisele. Need ei kesta ja ta ei peida enda eest seda fakti. "Ma olen liiga ebamugav. Mul on olnud elus kõik, mida ma tahtsin, või siis peaaegu kõik, ja see häirib mehi. Faktiliselt on neil hirm osutuda "Gina härraks". Meest leida ei ole raske. Temast lahti saada on juba palju keerulisem."
Praegu elab Gina Lollobrigida üksinda oma uhkes villas. Lahutanud end oma ainukesest seaduslikust mehest, pole filmitäht enam uuesti abiellunud. See muidugi pole välistanud väikeseid armuafääre.
"Kordagi ei kohanud ma tõelist armastust! Oli küll palju kiindumusi, kuid mitte enamat. Aga kui näiteks täna peaks Clint Eastwood mind lõunasöögile kutsuma, lendaksin otsemaid tema juurde üle ookeani," avameelitses vallatu Gina mõne aasta eest ajakirjanikele.
Legendaarse "La Lollo" kehavormid pole palju muutunud hiilgeaegadest saadik, sest ta järgib lihtsat elufilosoofiat - ole usin ja toimekas igal hetkel! "Ma ei laiskle kunagi - ma töötan 12 tundi päevas," teatab Gina. "Iga päev on mul midagi uut teha. Teen fotosid, kujundan ja õmblen kostüüme, küpsetan sõpradele ja teen veel miljon muud asja." Kuid dieet, mis säilitab tema keha vormis, ei olegi nii range, kui arvata võiks. "Ma söön kõike, olen paljusööja. Kui ma aga toiduga liialdama hakkan, asun kohe dieeti pidama, mis võimaldab mul neljast naelast mõne päevaga vabaneda."
Tänasel päeval nimetab Gina Lollobrigida end kunstnikuks: "Mulle meeldib ennast väljendada talendiga, mille pärisin oma emalt ja isalt. Tahan kõike hästi teha. Praegu olen keskendunud skulptuurile. Ühte minu skulptuuridest võis näha ka Sevilla Expol, kus esindasin oma tööga Itaaliat."
Veel jätkab Gina tegelemist fotograafiaga. Tema viimasele fotoalbumile "The Wonder of Innocence", mida Lollobrigida koostas 15 aastat, kirjutas eessõna Ema Teresa. See album ühendab endas fantaasiat, huumorit ja poeesiat. Nagu ka ilmselt Gina Lollobrigida Rooma kodu aed, kus elab 600 lindu, neist 40 on paabulinnud. "Mul on luiki, palju parte ja valgeid tuvisid ning kaks papagoid. Ning muidugi on mul ka koerad, kes omavahel kaklesid, et lõpuks olin sunnitud ühe neist maale saatma, 200 km kaugusele Roomast. Mõne kuu pärast tuli ta ise tagasi. Tal oli jõudu tulla tagasi! Loomad vajavad armastust nagu meiegi," tõdeb Gina siira imetlusega, lisades, et tema ei tunne end üksikuna, sest ta vajab üksildust, kuna ei suuda midagi luua inimeste juuresolekul. "Kuid ka mina vajan armastust nagu iga inimene. Samas on üksindus minu jaoks vajadus. Olen lahutatud, mul on poeg ja pojapoeg, kes on sama talumatu natuuriga kui mina. Ma ei tunne ennast üksikuna, sest mul on minu hobid ja huvialad. Omada talenti on tähtsam kui see, et mind ümbritseksid kogu aeg inimesed," leiab Gina Lollobrigida.
Möödunud aegu meenutab ta nostalgiaga: "Mul on väga suur tahtejõud ja sellepärast on mul olnud ka taoline karjäär, sest edu ei tule ilma tahtmise ja oma hinge admiseta sellele, millega tegeled."
Mullu kinkis Gina Lollobrigida maailmale tõelise pomm-uudise: ta läheb mehele! Oma väljavalitu oli ta vallutanud veel siis, kui ta polnud kuuekümnenegi ning tulevasel peiul aastaid vähem kui 25!
Eelseisvatest pulmadest saadi teada vaid seda, et noorpaar tahab iga hinna eest 2006. aastal New Yorgis abielluda, tehes nõnda nii teineteisele kui ka kutsutud 250 külalisele toreda uusaastakingituse...
"Armastus on üks kummaline asi, mitte iial ei anna me endale aru, miks meid tõmbab just selle inimese poole. Väga tihti oleme võlutud inimestest, keda kõigi reeglite järgi ei oska näha enda kõrval..." rääkis Gina kord. "Ja mitte kunagi ei tea sa ette, milline saab olema sinu väljavalitu..."
Tõepoolest, kui ühel Monte-Carlo peenema seltskonna vastuvõtul peatus 57-aastase Lollobrigida pilk 23-aastasel sümpaatsel noormehel, ei osanud ta ka kõige vallatumas unenäos ette arvata, et sellest saab üks suur armastus, mis pidas vastu 23 aastat ning oleks äärepealt lõppenud pulmadega!
Javier Rigau Rafols tunnistas ajakirjanikele, et Gina on tema esimene tõeline kirg ja armastus ning teist pole talle enam vaja! Vahest on Barcelona ettevõtja ja, muuseas, üsna heal järjel rikkur (Itaalia meedias püüti Javieri alguses tavaliseks alfonsiks tembeldada, aga kui mehe finantsseis välja nuhiti, loobuti neist juttudest) tõeline truuhing. Seda, et 45-aastane hispaania bisnesmen otsustas oma elu siduda 79-aastase filmilegendiga justnimelt armastuse ning mitte mingil muul ajendil, tõendasid ümberlükkamatud faktid! Mõned aastad varem rääkis Lollobrigida intervjuus: "Minu jaoks on ideaalne mees see, kel jätkub julgust armastada..." Tjah, suured tunded nõuavad vahel tõepoolest mehisust ja parajat hullumeelsust! Järelikult oligi Javier see ideaalne mees! Muuseas, kaunis itaallanna pole iial andnud ainet kuulujuttudeks, tema eraelu oli üsna ilmetu, kui võtta aluseks kollast ajakirjandust. Lollobrigida ei ole kunagi püüdnud endale tähelepänu tõmmata kõmuliste romaanide abil. Teda ei huvitanud kuulsad mehed (hoopis nemad tikkusid Ginale ligi) ning ka oma kuulsusest ei hoidnud ta kümne küünega kinni. Ta katkestas ise oma filmikarjääri ja jätkas edukat loomingut teistes sfäärides. Seega, ei ole ta üks nendest, kes epateeriks avalikkust ilma tõeliste argumentideta. Kuidas muidu julgeks viielapselise pere tütar silma vaadata oma rohkearvulistele sugulastele?
"Mul on hea meel, et suutsin keelduda kõigest, mis tundus vale ning oli jõudu alati edasi liikuda," tõdeb ta. "Elu on olnud mulle armuline, mul oli muinasjutuline edu. Ainus, mida me teha saame, on anda endast parim, ülejäänu jääb jumala otsustada. Kuid samas peab olema ka rahulolev, sest paljud inimesed ei ole rahul sellega, mis neil on ja mõtlevad alati, et teistel on rohkem. Oluline on mõista - teistel pole seda, mis on sinul. See on edu ja õnne saladus."
"Kuulsusel on nii häid kui halbu külgi. Olen leppinud sellega, mida elu mulle andnud on. Kunagi ei saa kõike, mida tahame. Olen väga kangekaelne ja ma ei lähe kergesti kompromissidele. Staarina polnud ma kuigi kerge inimene, sest ma ei nõustunud kõigega. Valin selle, mis tundub mulle õigena. Isegi kui see võib olla riskantne. Ma ei lähe iial oma põhimõtete vastu," iseloomustab Gina Lollobrigida iseennast ja lisab, et tal on pisarad kerged tulema. "Olen väga emotsionaalne ja väga haavatav. Ning samas ka vihastun kergesti. Võiks ütelda, et olen tundlik ja samas ka tugev. Olen ju itaallanna!"
Muide, Gina ei ole ainus kuulsus oma suguvõsas. Tema tädi elas 113-aastaseks ja mõnda aega peeti teda Itaalia vanimaks naiseks. Diiva on korduvalt sel puhul naljatlenud: "Ma üritan selle rekordi purustada, seega loodan jõuda teha oma elus veel üsna paljut! Ehk on jumal mullegi armuline ning laseb mul pikalt elada. Armastan elu! Elu on imetore."
Ivar Kümnik
Ent tõelist õnne ei saanud ta aga maitsta isegi oma abikaasa Milko Scoficiga...
"Itaalia ootas sõja lõppu ja lõi oma supervõimsa pommi, mis võiks õhkida terve maailma," kirjutas 1950. aastate algul prantsuse ajaleht "Le Monde": "See on laetud seksiga ja tema nimi on Gina Lollobrigida!"
Itaalia illustreeritud teatmeteose "Bella, Bella!" (Itaalia filmikaunitarid) andmetel oli 168 sentimeetrise Gina Lollobrigida strateegilised parameetrid järgmised: büst - 92, talje - 56, puusad 90. Seda figuuritüüpi, mis sai nime liivakell, peetakse Itaalias seniajani tõelise veetluse etaloniks.
Ilusal, rikkal, kuulsal ja sensuaalsel Gina Lollobrigidal oli ja on tõesti kõik olemas, ent legendaarne diiva on ikka ja jälle tunnistanud, et pole kunagi kogenud seda tõelist armastust. Lõpuks otsustas ta, et on määratud üksi elama. Sellest ajast peale on üksindusest saanud tema parim sõber. Kuid ta ei kurda. "Sain tunda kirge, ent mitte armastust! Jumal kinkis mulle talendi, kuid keelas ära armastuse..." Austajatest pole tal siiski puudust kunagi olnud. Alatest unustamatust Orson Wellesist kuni kütkestava Gérard Philipe'ini, vahepeal aga eksootiline Anthony Quinn ja elav müüt Humphrey Bogart panid võrgutava Esmeralda südame kiiremini põksuma...
Imekaunis ja temperamentne "Gina Nazionale", nagu teda uhkusega kutsuvad kaasmaalased, on mänginud enam kui 60 filmis ja võitnud miljonite vaatajate südamed. Mööblivabrikandi tütar Luigina Lollobrigida tunnistati juba kolmeselt "Itaalia kauneimaks lapsukeseks", aastaid hiljem võitis ta "Miss Itaalia" konkursil kolmanda koha. Lollobrigida on läbi elanud raskeid perioode. Pole siis mingi ime, et pärast kõiki neid aastaid ei usu ta õnne leida. Saatus pole talle valikut jätnud. Peale viletsavõitu lapsepõlve - tal tuli sõja-aastail sageli nälga tunda - kaootiline tunnetemaraton, siksakiline karjäär ning raske liiklusõnnetus. Ilma nende katsumusteta - nagu Lollobrigida ka ise kinnitab - ei jätkunuks tal ilmaski jõudu võidelda. "Pärast kõike seda polnud ma enam endine. Muutusin ambitsioonikamaks, avastasin alandlikkuse, julguse, energia ja tarkuse." Sealjuures ka üksinduse...
Itaalias räägitakse siiani, et rahva ühteliitmise protsessis osutusid kolmeks kõige otsustavamaks faktoriks sõda Itaalia taasühinemise eest, rahvuslik televisioon ja ... filmitäht Gina Lollobrigida.
"Silmipimestava ilu ja võimsa erootilise laenguga Ginast sai 1950ndail aastail meie rahvuslik uhkus ja Itaalia sümbol, kelle särav müüt võlub inimesi tänaseni," kirjutas ajakiri "Expresso". Ühes Alan Parkeri filmis tõi üks selle muusikust peategelasi kuuldavale järgmised sõnad: "Kui ma surun huultele oma pasuna huuliku, mõtlen ma Gina Lollobrigidast..."
"Minu lapsepõlv möödus põrgus, minu kasvatajateks olid vaesus ja puue. Kui mind kutsuti filmi mängima, ma ei tahtnud karusnahkasid või briljante, tahtsin vaid, et mu perekonnal oleks alati toit taldrikul..."Omal ajal Sophia Loreni ägedain konkurent Gina Lollobrigida sündis 4. juulil 1927 Rooma lähistel Subiacos vaesunud mööblivabrikandi perekonnas. Sõja-aastail varjus perekond mägedesse. Neil päevil õppis Gina punuma õlgsandaale ja sõduripluuse särgikesteks ümber tegema. 1945. aastal kolis perekond sõjapõgenikena Rooma, kus kogu pere elas koos ühes viletsas toakeses. Kaks Gina õde said endale tööd kaubamajas, tema ise hakkas aga eneselegi ootamatult kunstiga tegelema. Gina käis kunstikoolis, õppis skulptuuri ja maalimist, joonistas karikatuure, maalis; kuid juba varasest lapsepõlvest unistas ta hoopis millestki muust. Nii unes kui ilmsi viirastus talle ooperilava. Ning kõik, mis tal õnnestus teenistusest kõrvale panna, kulutas ta laulutundidele. Tollal võis tihti pimedatel õhtutel kuulda Gina häält. Kuulsad aariad ja romansid, mida pedagoogid talle õpetanud olid, vaheldusid temperamentsete rahvalauludega. Tema esimeseks publikuks olid inimesed kodutänaval, kes võluva neiu etteasteid aplausitormidega vastu võtsid. Hiljem, filmides "Maailma kauneim naine", "Pariisi Jumalaema kirik" ja "Pinocchio seiklused" võis ka kinopublik kuulda Gina lauluhäält.
14-aastasena teenis Gina taskuraha sellega, et joonistas ning müüs oma akvarelle Rooma tänavatel. Kogu oma nigela teenistuse andis ta ema Giuseppina kätte. 17-aastasena alustas Gina karjääri fotomodellina. Püüdes tütart eemale hoida boheemlaslikest ahvatlustest, nõudsid vanemad, et väljaspool tööaega ta riietuks äärmiselt tagasihoidlikult ning helistaks iga kahe tunni järel teatamaks, kus ja kellega koos viibib.
Gina proovis pääseda ka filmi. Lihtsale statistile oli iga episood juba suur asi. Esimeselt proovivõttelt kihutas režissööri assistent ta aga minema: "Kao siit! Vaata, et sa mu silma alla enam ei satu! Võid uuesti tulla, kui oled kümme kilo juurde võtnud!"...
Esimese märkimisväärse edu saavutas Lollobrigida 1947. aastal, ent mitte teatrilaval või kinoekraanil. "Miss Rooma" iludusvõistlusel esines Gina numbri 27 all ning võitis "ainult" teise koha, kuid vaatajad aplodeerisid talle tervelt kümme minutit! Tiitlit "viitse-miss" võttis noor kaunitar kui solvangut. Pikad aastad ei kõnelenud ta kordagi Silvana Manganoga (number 104), kes tol korral võitis ja samuti filminäitlejaks pürgis. Maruline aplaus mängiski otsustavat osa Lollobrigida edasises saatuses. Žürii, nähes publiku reaktsiooni, saatis "Miss Itaalia" konkursile mitte esikaunitari, vaid - reegleid eirates - hoopis Gina! "Miss Itaaliaks" ta küll ei saanud (tuli kolmandaks), küll aga nägid temas potentsiaali filmibossid. Alguses tulid episoodid ("Pajatsid", "Haarang", "Anselmo igaveseks" jt), siis andis talle režissöör Mario Costa väikese osa oma filmis "Armujook", Carlo Lizzani usaldas aga peaosa filmis "Ettevaatust! Bandiidid", mille järel sai Lollobrigidast juba populaarne näitlejatar. Tõeline kuulsus ja rahvusvaheline armastus saabusid aga mitte itaalia filmidega.
Prantsusmaale kutsutuna sai näitlejatari karjäär tõelise hoo sisse Adeline'i rolliga Christian-Jaque'i "Tulp-Fanfanis" (1952). Väga tähelepanelikuna oma kena partneri vastu, kes ei kõnelenud eriti hästi prantsuse keelt, otsustas nimiosatäitja Gérard Philipe pühendada suure hulga oma vabast ajast Ginale (ülimalt privaatsete!) keeletundide andmisele...
Järgnes Esmeralda osa Jean Delannoy "Pariisi Jumalaema kirikus" (1956), samuti väga oluline roll Lollobrigida loomingus.1950.-60.ndail aastail mängis Gina paljudes filmides, nii Itaalias, Prantsusmaal kui ka ookeani taga Ameerikas. Ta viibis esmaklassiliste filmistaaride, poliitikategelaste, rikkurite ja aristokraatide seltskonnas ning sealjuures - mitte ühtegi romaani, mitte väikseimatki fantaasialendu sel teemal. Aga sellepärast, et Gina suures aiaga majas Rooma lähistel juba ootas mees, tavaline arst, jugoslaavia päritoluga Milko Scofic, kellega ta oli kohtunud, kui ta veel Kunstiakadeemia tudengina tänavail oma pilte müüs.
Ginal oli alati esikohal karjäär, alles seejärel tuli armastus. Paraku põlesid kõik saavutused selles vallas kiiresti tuhaks. Suuremate tundeeluliste läbikukkumiste seas oli Milko Scofic, kellega tal 1957. aastal sündis poeg Milko juunior. Kriis saabus 1968. aastal: pärast 19aastast abielu ei klappinud Gina ja tema mehe vahel enam miski. "Senjoor Lollobrigida" ei kannatanud välja elu oma superstaarist naise varjus. Lisaks sellele oli Gina end liiga sageli näidanud teiste meeste käte vahel ning mitte ainult ekraanil. Howard Hughes, Ginasse hullupööra armunud miljardär, käis väsimatult filmitähele peale, et too nõustuks elama tema katuse all. Gina soostus küll minema Hollywoodi, kuid jäi mehe lähenemiskatsetele külmaks. Abielust ei saanud aga juttugi olla - Gina oli tollal veel Milkoga abielus ja abielutruudus oli talle püha.
1970ndail jäi huvitavaid rolle aina vähemaks, kuid Gina ei jäänud paremaid aegu ootama, vaid alustas uut karjääri fotograafina. Talle poseerisid meelsasti poliitikud, filmitähed, sportlased, riigipead. Lihtrahvast või linnade vaateid pildistades riietus Gina sageli vanaeideks või meesterahvaks. Parukas, prillid ja valerõivad aitasid tal austajate või uudishimulike pilkude eest jääda märkamatuks.Juhituna kirest fotograafia vastu, kohtus Lollobrigida muuhulgas Fidel Castroga, kes nõustus poseerima filmitähe objektiivi ees ja langes sõna otseses mõttes itaallanna sarmi ohvriks. Kuubal maaletuleku järel lubas Gina endale paar päeva puhkust. Juhtides ise džiipi, saabus Fidel parajasti päikesevanni võtnud Lollobrigidale etteteatamata külla. Segasena jõudis diiva end vaid froteesse mähkida. Külaline punastas habemesse ja pomises: "Enne reportaaži tahaksin teile soovida tere tulemast!"
"Sinjoor Castro, te pole abielus. Kas naisterahval polegi kohta teie elus?" Sellise pisut jultunud küsimusega alustas Gina Lollobrigida, reporter-fotograafiks ümberkvalifitseerunud filmistaar oma intervjuud Kuuba liidriga.
"Vastupidi," vastas mees lõbustatult, "tal on suur tähtsus. Ma ei eelista temale poliitikat. Olen nendega rahumeelse kooseksisteerimise poolt."
Lahkumispäeval vahetasid ekraanilegend ja poliitik käekelli, millele kumbki lasi graveerida "Imetlusega...".
Pärandiks vaheldusrikas minevik, leidis Gina end peagi üksikuna. Kõrvetada saanud oma abielulahutusest - ta oli tollal 40aastane - ei muutnud ta sellest ajast peale oma elu. Või ehk ta ei tundnudki selleks soovi?
"Ma armastasin paljusid mehi," tunnistas Lollobrigida, "kuid neil polnud julgust mind armastada. Olin liialt tugev ja suurem osa neist ei soovinud elada minu varjus. Usun, et sisimas on mehed naistele kadedad."
Kuid Gina pole üldsegi haavunud. Vaatamata nurjumistele ja pettumustele, vaatab Gina tulevikku endiselt suure optimismiga: "Ma vaatab alati mehi," deklareeris ta hiljuti. "Uks on avatud igale ettepanekule."
Kõrgele eale vaatamata, võib Gina endale fantaasiaid lubada, sest oma sensuaalsusest pole ta midagi kaotanud, pigem vastupidi... Mis tal siis puudub, et olla sajaprotsendiliselt õnnelik?Gina teab seda kogemustest: tema armuseiklused näikse määratudki nurjumisele. Need ei kesta ja ta ei peida enda eest seda fakti. "Ma olen liiga ebamugav. Mul on olnud elus kõik, mida ma tahtsin, või siis peaaegu kõik, ja see häirib mehi. Faktiliselt on neil hirm osutuda "Gina härraks". Meest leida ei ole raske. Temast lahti saada on juba palju keerulisem."
Praegu elab Gina Lollobrigida üksinda oma uhkes villas. Lahutanud end oma ainukesest seaduslikust mehest, pole filmitäht enam uuesti abiellunud. See muidugi pole välistanud väikeseid armuafääre.
"Kordagi ei kohanud ma tõelist armastust! Oli küll palju kiindumusi, kuid mitte enamat. Aga kui näiteks täna peaks Clint Eastwood mind lõunasöögile kutsuma, lendaksin otsemaid tema juurde üle ookeani," avameelitses vallatu Gina mõne aasta eest ajakirjanikele.
Legendaarse "La Lollo" kehavormid pole palju muutunud hiilgeaegadest saadik, sest ta järgib lihtsat elufilosoofiat - ole usin ja toimekas igal hetkel! "Ma ei laiskle kunagi - ma töötan 12 tundi päevas," teatab Gina. "Iga päev on mul midagi uut teha. Teen fotosid, kujundan ja õmblen kostüüme, küpsetan sõpradele ja teen veel miljon muud asja." Kuid dieet, mis säilitab tema keha vormis, ei olegi nii range, kui arvata võiks. "Ma söön kõike, olen paljusööja. Kui ma aga toiduga liialdama hakkan, asun kohe dieeti pidama, mis võimaldab mul neljast naelast mõne päevaga vabaneda."
Tänasel päeval nimetab Gina Lollobrigida end kunstnikuks: "Mulle meeldib ennast väljendada talendiga, mille pärisin oma emalt ja isalt. Tahan kõike hästi teha. Praegu olen keskendunud skulptuurile. Ühte minu skulptuuridest võis näha ka Sevilla Expol, kus esindasin oma tööga Itaaliat."
Veel jätkab Gina tegelemist fotograafiaga. Tema viimasele fotoalbumile "The Wonder of Innocence", mida Lollobrigida koostas 15 aastat, kirjutas eessõna Ema Teresa. See album ühendab endas fantaasiat, huumorit ja poeesiat. Nagu ka ilmselt Gina Lollobrigida Rooma kodu aed, kus elab 600 lindu, neist 40 on paabulinnud. "Mul on luiki, palju parte ja valgeid tuvisid ning kaks papagoid. Ning muidugi on mul ka koerad, kes omavahel kaklesid, et lõpuks olin sunnitud ühe neist maale saatma, 200 km kaugusele Roomast. Mõne kuu pärast tuli ta ise tagasi. Tal oli jõudu tulla tagasi! Loomad vajavad armastust nagu meiegi," tõdeb Gina siira imetlusega, lisades, et tema ei tunne end üksikuna, sest ta vajab üksildust, kuna ei suuda midagi luua inimeste juuresolekul. "Kuid ka mina vajan armastust nagu iga inimene. Samas on üksindus minu jaoks vajadus. Olen lahutatud, mul on poeg ja pojapoeg, kes on sama talumatu natuuriga kui mina. Ma ei tunne ennast üksikuna, sest mul on minu hobid ja huvialad. Omada talenti on tähtsam kui see, et mind ümbritseksid kogu aeg inimesed," leiab Gina Lollobrigida.
Möödunud aegu meenutab ta nostalgiaga: "Mul on väga suur tahtejõud ja sellepärast on mul olnud ka taoline karjäär, sest edu ei tule ilma tahtmise ja oma hinge admiseta sellele, millega tegeled."
Mullu kinkis Gina Lollobrigida maailmale tõelise pomm-uudise: ta läheb mehele! Oma väljavalitu oli ta vallutanud veel siis, kui ta polnud kuuekümnenegi ning tulevasel peiul aastaid vähem kui 25!
Eelseisvatest pulmadest saadi teada vaid seda, et noorpaar tahab iga hinna eest 2006. aastal New Yorgis abielluda, tehes nõnda nii teineteisele kui ka kutsutud 250 külalisele toreda uusaastakingituse...
"Armastus on üks kummaline asi, mitte iial ei anna me endale aru, miks meid tõmbab just selle inimese poole. Väga tihti oleme võlutud inimestest, keda kõigi reeglite järgi ei oska näha enda kõrval..." rääkis Gina kord. "Ja mitte kunagi ei tea sa ette, milline saab olema sinu väljavalitu..."
Tõepoolest, kui ühel Monte-Carlo peenema seltskonna vastuvõtul peatus 57-aastase Lollobrigida pilk 23-aastasel sümpaatsel noormehel, ei osanud ta ka kõige vallatumas unenäos ette arvata, et sellest saab üks suur armastus, mis pidas vastu 23 aastat ning oleks äärepealt lõppenud pulmadega!
Javier Rigau Rafols tunnistas ajakirjanikele, et Gina on tema esimene tõeline kirg ja armastus ning teist pole talle enam vaja! Vahest on Barcelona ettevõtja ja, muuseas, üsna heal järjel rikkur (Itaalia meedias püüti Javieri alguses tavaliseks alfonsiks tembeldada, aga kui mehe finantsseis välja nuhiti, loobuti neist juttudest) tõeline truuhing. Seda, et 45-aastane hispaania bisnesmen otsustas oma elu siduda 79-aastase filmilegendiga justnimelt armastuse ning mitte mingil muul ajendil, tõendasid ümberlükkamatud faktid! Mõned aastad varem rääkis Lollobrigida intervjuus: "Minu jaoks on ideaalne mees see, kel jätkub julgust armastada..." Tjah, suured tunded nõuavad vahel tõepoolest mehisust ja parajat hullumeelsust! Järelikult oligi Javier see ideaalne mees! Muuseas, kaunis itaallanna pole iial andnud ainet kuulujuttudeks, tema eraelu oli üsna ilmetu, kui võtta aluseks kollast ajakirjandust. Lollobrigida ei ole kunagi püüdnud endale tähelepänu tõmmata kõmuliste romaanide abil. Teda ei huvitanud kuulsad mehed (hoopis nemad tikkusid Ginale ligi) ning ka oma kuulsusest ei hoidnud ta kümne küünega kinni. Ta katkestas ise oma filmikarjääri ja jätkas edukat loomingut teistes sfäärides. Seega, ei ole ta üks nendest, kes epateeriks avalikkust ilma tõeliste argumentideta. Kuidas muidu julgeks viielapselise pere tütar silma vaadata oma rohkearvulistele sugulastele?
"Mul on hea meel, et suutsin keelduda kõigest, mis tundus vale ning oli jõudu alati edasi liikuda," tõdeb ta. "Elu on olnud mulle armuline, mul oli muinasjutuline edu. Ainus, mida me teha saame, on anda endast parim, ülejäänu jääb jumala otsustada. Kuid samas peab olema ka rahulolev, sest paljud inimesed ei ole rahul sellega, mis neil on ja mõtlevad alati, et teistel on rohkem. Oluline on mõista - teistel pole seda, mis on sinul. See on edu ja õnne saladus.""Kuulsusel on nii häid kui halbu külgi. Olen leppinud sellega, mida elu mulle andnud on. Kunagi ei saa kõike, mida tahame. Olen väga kangekaelne ja ma ei lähe kergesti kompromissidele. Staarina polnud ma kuigi kerge inimene, sest ma ei nõustunud kõigega. Valin selle, mis tundub mulle õigena. Isegi kui see võib olla riskantne. Ma ei lähe iial oma põhimõtete vastu," iseloomustab Gina Lollobrigida iseennast ja lisab, et tal on pisarad kerged tulema. "Olen väga emotsionaalne ja väga haavatav. Ning samas ka vihastun kergesti. Võiks ütelda, et olen tundlik ja samas ka tugev. Olen ju itaallanna!"
Muide, Gina ei ole ainus kuulsus oma suguvõsas. Tema tädi elas 113-aastaseks ja mõnda aega peeti teda Itaalia vanimaks naiseks. Diiva on korduvalt sel puhul naljatlenud: "Ma üritan selle rekordi purustada, seega loodan jõuda teha oma elus veel üsna paljut! Ehk on jumal mullegi armuline ning laseb mul pikalt elada. Armastan elu! Elu on imetore."
Ivar Kümnik
0 comments:
Post a Comment