Mario Cimarro teine võimalus

Nimi: Mario Antonio Cimarro Paz
Sündinud: 1. juuni 1971 Havana, Kuuba
Vanemad: isa Antonio Cimarro Luis, ema Maria Caridad Paz
Õde: Maria Antonia Cimarro Paz
Perekonnaseis: lahku läinud ja uuesti kokku kolinud "armsa paksukese" Natalia Streignardiga. Ja siis jälle lahku kolinud ja korra jälle koos elanud... Nii need seebistaarid on.
Lemmikloomad: saksa lambakoer Mambo, keda peab enda pojaks, peale selle veel kaks lambakoera: Rumba ja Cheo ning kass Himalaya
Fakt: Mehhiko kodanik alates aastast 1999
Alastiolek: meeldib aeg-ajalt alasti poseerida või teha kuumi armastustseene. Aga selle eest tuleb talle ka korralikult maksta! Cimarro meelest ei loe vaid füüsiline alasti olek: "Igas filmis, igas rollis peame oma hinge paljastama ja püüdma inimeste emotsioone vallandada. Kui mõni stseen liigutab ja motiveerib, siis mõistavad inimesed, et tegelikult teeme me rasket tööd."

Selle sihvaka latiino-iludusega kohtus meie televaataja esmakordselt sarjas "Armastuse tiivad", milles ta kehastas Luciano Alcantarat. Seejärel nägime teda agronoomiainseneri Luis Mario Arismendi osas "Metsikus kassis", kus tema tegelaskuju tekitas alatasa naistevahelisi tülisid. Hiljaaegu nägime teda aga mõnevõrra kummalises seriaalis "Teine võimalus".

Temas viitab kõik ebatavalisele päritolule: kasv, figuur, pimestavalt valge nahk, hollywoodilik naeratus, euroopalikud näojooned. Ladina-Ameerika elanikkonna jaoks, kus on juba ammu segunenud valgete, neegrite ja indiaanlaste rassid, on selline verepuhtus lausa haruldus. Pole siis ime, et Cimarrost on saanud noorte tõmmude sinjoriitade jaoks tõeline muinasjutuprints. Teda jumaldavad kõik hispaaniakeelsed elanikud USAs, sest nende latiino-staar on kaasa teinud isegi Hollywoodi filmides. Kuubal teda kummardatakse, kuna seal on ta sündinud. Venetsueellased armastavad teda, kuna ta abiellus sealse populaarse näitlejatari "armsa paksukese" Natalia Streignardiga. Aga mehhiklased peavad teda oma maa näitlejaks, sest ta on paberite järgi Mehhiko kodanik.
Mario Antonio Cimarro Paz sündis 1. juunil 1969. aastal Havanas. Mõni aasta hiljem kolis tema perekond Miamisse ning terve lapsepõlve veetis tulevane seebistaar Ühendriikides. Kodumaale naastes astus ta Michel Pommieri modelliakadeemiasse, kahekümnesena sõitis Mehhikosse, kus pani end kirja näitlejakursustele.
Cimarro kinodebüüdiks sai episood Hollywoodi ultramoodsas versioonis surematust Shakespeare'i tragöödiast "Romeo ja Julia". Ja mis sest, et Mariost ei saanud Romeot, kõigest Capulettide õukonna "väljaviskaja", piisas sellestki, ja temast kujunes latiino-maailma kangelane, mängis ta ju Leonardo DiCaprio enda kõrval. Kohe peale seda tuli kutse mängida peaosa mehhiko seriaalis "Võõrad tunded". Ent seebinäitleja kuulsus saabus alles aasta hiljem, kui ta mängis "Heades inimestes". Sestpeale tema karjäär sööstis edasi. "Usurpaator", "Naine kogu eluks", "Rannamajake" ja "Armastuse tiivad" on vaid mõned seriaalid, milles ta on jõudnud juba mängida.
Seriaali "Naine kogu eluks" võtetel kohtus Mario Natalia Streignardiga - ühe võluvaima venezuela näitlejatariga. Staaride pulmatseremooniat transleeriti kõigil Venezuela telekanalitel, seejärel müüs paar videosalvestuse mitmetele latiino-riikidele, sellega muidugi kenakese summa teenides. Venezuelaste armastus Natalia vastu kandus ka tema abikaasale ning Mariost sai sealgi maal populaarne täht.
Cimarrol läks kõik hästi: hiilgav karjäär, imekaunis naine, kopsakad honorarid. Ent viie aasta eest oli mees kui äravahetatud. Kõik sai alguse "Rannamajakest", millest Mario lahkus keset kõige kibedamat võtteperioodi, seades nõndamoodi ohtu terve projekti. Pärast oma "vägitükki" püüdis Mario end õigustada, andes ühele venezuela prestiižikale ajakirjale intervjuu, milles aga oskas end täis teha. Tema ülitobedaid kommentaare ja teravmeelitsusi mäletavad veel kõik ajakirjanikud ja lugejad. Seriaalibisnises suhtutakse taolistesse tüüpidesse erilise ettevaatusega. Kellelgi ei teki ju soovi sellist "diivat" palgata ja kuluka projektiga riskeerida. Kuid "Armastuse tiibade" puhul mängis Cimarro kasuks tema suur populaarsus ning produtsendid kinnitasid ta ossa, õige pea tuli neil seda aga kahetseda, kui Mario oma iseloomu näitama hakkas. Peale selle ei sallinud ta silmaotsaski oma ekraanipartnerit Coraima Torrest, seega mingi "keemia" tekkimisest ei saanud juttugi olla. Võtted kujunesid puht tehniliseks protsessiks, mis kurnas ära nii rahulolematu režissööri kui kaks teineteist vihkavat staari. Selle all kannatas tulemus ja see on vahest üks põhjusi, miks seriaal Argentiinas läbi kukkus. Produtsent-lavastaja Nicholas Del Boca püüdis tagantjärele stseene veel lihvida, ent seda ehedust ja tundelisust, mida seriaal vajanuks, ei olnud. Coraima Torres, keda üldiselt peetakse väga hillitsetud ja intelligentseks näitlejatariks, läheb alati keema, kui tal tuleb kirjeldada koostööd Cimarroga ning heidab mehe aadressil üsna krõbedaid kommentaare. Lisades alati, et "Armastuse tiibade" võtted olid kõige piinarikkamad kogu tema karjääri jooksul.
Cimarro "õnnetused" sellega ei lõppenud. Peale "Tiibu" osales ta seriaalis "Rohkem kui armastus. Meeletus", kus tal tükk aega ei tulnud välja romantilised stseenid Wanda d'Isidoroga. Mario tegi näitlejatarile isegi ettepaneku harjutada armustseene väljaspool võtteplatsi. See kutsus esile Wanda tolleaegse kavaleri, näitleja Guillermo Davila (teame teda meespeaosast kurikuulsas "Tahmanäos") avaliku pahameele. Davila kurtis pressis, et Cimarro ahistab tema pruuti.
Tol perioodil halvenesid Mario suhted oma naisega ning nad kolisid lahku. Terve Venezuela arutles, kes võis olla kahe staari lahkumineku initsiaatoriks. Enamiku arvates oli süüdlane loomulikult Mario. Mõned kuud hiljem pajatas näitlejatar ajakirjanikele, et tema eks-mees valmistas talle küll palju muret ja pettumusi, kuid nad jäävad siiski sõpradeks. Lahutus ei toonud Mariole midagi head, veel vähem populaarsust: kõik Natalia fännid, kes varem olid Cimarro omaks võtnud, hakkasid meest avalikult vihkama ning teda tigedate sõimukirjadega pommitama.
Cimarro käitumine "Rohkem kui armastuse..." võtetel ületas kõik piirid: tal õnnestus tülli minna kõigi seriaali näitlejatega, nende seas Jean-Carlo Simancasega. Mario mitte ainult ei saanud läbi venezuela "seebikorüfeega", vaid seadis taaskord kogu teleprojekti ohtu. Ta skandaalitses pidevalt stsenaristide ja lavastajatega, süüdistades neid, et Simancase tegelaskujule pööratakse rohkem tähelepanu ja too viibivat ekraanil rohkem aega kui tema. Seegi sari ei saavutanud märkimisväärset menu. Tulemuseks: Mario istus pool aastat üldse ilma tööta...
Kui Cimarro kutsuti "Metsikusse kassi", näis, et ta on oma vanad kombed maha jätnud. Kuid mida aeg edasi, seda rohkem hakkas ta taas ilmutama oma jõledat iseloomu. "Metsikus kassis" Rosaurat mänginud Marlene Favela püüdis olla diplomaatiline ning vältis kommenteerimast oma "seriaalikallima" järjekordseid diivatsemisi. Cimarrole ei meeldinud muuhulgas see, et sarja toodi poole pealt sisse teine suur latiino-staar Osvaldo Rios, kelle tegelaskuju lõpuks publiku poolt palju paremini vastu võeti.

Ivar Kümnik